parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu, caraco jakk musliin, batist, popeliin
· meeste püksid muutuvad liibuvaks · kingatelt kaovad ära rosetid, jäävad pandlad · siidisukad · parukad muutuvad väikeseks · kolmnurksed mütsid (kaenlaall kandmiseks) · meeste moodi hakkab dikteerima Inglismaa (varem Prantsusmaa) · meestel praktiline rõivastus, mugavus · tekib frakk, mis oli algselt jahimeeste, ratsutajate rõivas, materjaliks kalev, seda kanti säärsaabaste ja pükstega · meestel ja naistel redingot algupärane meeste ülerõivas, millel on palju kraesid
Aksessuaaridest vell nii palju, et ehteid oli palju. Kanti strass-ehteid enim. Strass on tinasisaldusega klaas, millel on omadus valguskiiri tugevasti murda ja peegeldada.(nim pärineb viinlaselt Joseph Strasserilt, kes 1810. esmakordselt sellist klaasi valmistas) Need on kaunistused kunstliku valguse jaoks, loomulikus valguses labased. Neid ehteid kanti siiski igalpool. 4.3 1962-1963. Moodi tulid villased kleidid. Põhisiluettideks on nooruslikule tüübile kerge printsessilige ja redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt sirgejooneline kleit vööga puusakõrgusel. Pikendati kleidi pihaosa, arendati edasi dzemperkleiti. Särkpluuskleidid hoiti ka siiski moes, kuigi taheti toonitada naiste vöökohta. Ümmargune või ovaalne kraeta kaelus domineeris enim. Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud
- luksuslikud, paksud kangad - siid, musliin, samet - valge värv, tikand - 1/3 kleidi pikkusest Naised: Varaklassitsism - vöökoht rinna all - seeliku ja pihaosa suhe 1:6 - suur dekoltee - sall, boa, ridikül, sõrmedeta kindad - türbanid ja väikesed kübarad, tanu - kontsata kingad ja sandaalid Mehed: - dändi tekemise aeg - spencer-jakk, frakk,vest, pikad/ põlvpüksid, - särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel - silinderkübar, kaksnurk - põlvini saapad, kingad, sukad Soengud: hallid parukad Kõrgklassitsism (1800-1830) Naised: - Vana-Kreeka stiilis - eespoolsed juuksed lokitud ja külgedele kammitud, tagumised juuksed rõngas 1800. a - jaanalinnusuled, diadeemid, pärlikeed Mehed: - juuksed lühikesed, Kõrgklassitsism
Kõrged soengud, mis põhjustasid daamidele ebamugavusi tõllas istudes, innustasid leidureid välja mõtlema parukasse peidetavat mehhanismi, mis võimaldas soengu vajadusel madalamaks lasta, pärast agakerge nupulevajutusega taas kõrgemaks muuta. Pikantse välimuse saavutamiseks pöördusid prantslased uudsele rajale algas meestemoe kopeerimine. Kõige moodsam oli ilmuda jahile kuninganna Marie- Antoinette'i eeskujul meestekostüümis, mille moodustasid redingot, seemisnahksed põlvpüksid ja suur meestekübar. Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks. 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitszaboo. Lehvivad allonzparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid