ühe kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega. Teist nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni. Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte millest igaühest arenevad erinevad struktuurid. Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna ning silmade areng. Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe alustavad arengut eraldiseisvad kojad. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult edasi. Raseduse esimesel poolel puudub lootel veel hästi väljaarenenud immuunsussüsteem
3,5 kuni 5 päeva pärast KOORUMINE Karpkalavastsed kooruvad, purustades marjakesta sabalöökidega. Vastkoorunu on umbes 5 mm pikkune. Spontaanne koorumine on ajaliselt ebaühtlane. Seepärast kasutatakse koorutamist, st Karpkala embrüonaalne areng koorumise stimuleerimist kas a – viljastatud marjatera; b – blastodermi e looteketta moodustumine; haudeaparaatides vähendatud c – loode ümbritseb rebukotti, moodustunud on pea vee läbivoolul (kuni 0,5 liitrini (näha silmapõieke), selgroog, saba; minutis) või kaussides. Kui d – silmtäppmari (silmad pigmenteerunud); e – koorumine; 20–30 minuti jooksul ei alga f – rebukotiga eelvastne masskoorumist, tuleb taastada endine läbivool. KOOROTUSJÄRGNE AEG Marjast koorunud vastsed jäävad sõltuvalt temperatuurist 2–7 päevaks puhke seisundisse, kleepudes mingile alusele
Dispersioon – enamik põhjaorganisme on sessiilsed või liiguvad väga piiratult. Järglased lähevad vanematest eemale – pole aktiivsed liikujad, piisab, kuid edasi vesi edasi. See on iseloomulik mittetoitujate larvide puhul –neil toit rebukotiga kaasas. Väga kaugele ei minda, sest seal juba teised tingimused. Kui vanemad on järglaste andmiseni suutnud ellu jääda selles piirkonnas, on ka järglastele selles piirkonnas ellujäämine garanteeritud. Kes ei pea kaugele minema, ei pea rebukotti kandma, kinnituvad ja uus elu – seda staadiumit kõikjal. Kui larvistaadiumi pikkuseks on kuni 6 tundi, siis larv võib liikuda kuni 0,1 km kaugusele, kui 1-2 päeva, siis isegi 1 km, kui 1-2 nädalat, siis kuni 10 km ja kui aasta, siis kuni 1000km. Vesikeskkonnas elavatel larvidel on võime aktiivselt toituda dispersiooni ajal. Mida pikem on larvi teekond, seda suurem tõenäosus, et süüakse ära ja seda vähem neid järele jääb. Mida
annaabi.ee 
