(bindiin), mis seonduvad munaraku retseptoritele. Vitelliinkest läheb katki ja spermi tuum tungib munarakku. Samal ajal tekib munaraku pinnale viljastumiskoonus. Spermi sisenemisele järgneb Ca sissevool. Selle tagajärjel muutub vitelliinkest (rebukest) viljastumiskestaks ja teised spermid ei saa enam siseneda. Spermi sissetungimisel on meioosII arrest. Sperm siseneb otse, mitte lapiti (nagu inimesel) Pärast tekitab munarakk enda peale veel paksu rebukesta. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia? (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon) · Kiire blokk Na+ siseneb rakku põhjustades membraanipotentsiaali muutuse (-70 mV muutub positiivseks), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid
ühispõiekesteks ja akrosoomis ole- vad hüdrolaasid vabanevad. Spermi ja munaraku interaktsioon aktiveerib Ca2+ kanalid, toimub akrosomaalreaktsiooni signaalide kaskaad, akrosoomi ensüümide eksotsütoos. Ensüümid ja hüperaktiviseeritud spermide füüsiline jõud tagavad nende tungimise läbi granuloosarakkude ja rebukesta munarakuni. Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga vajalik, et spermid oleks liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelised ning suudaks ära tunda ja seonduda munaraku ZP-ga ning läbi viia akrosomaalreaktsiooni. Moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on
ja teiste sekundaarsete vahendajate (messengerid) nagu cAMP ja IP3 tõusu, mis initsieerivad signaalide kaskaadi, mille tulemuseks on akrosomaalreaktsiooni (AR) toimumine ja akrosoomis leiduvate ensüümide (glükohüdrolaasid, proteinaasid, esteraasid, fosfataasid, fosfolipaasid, sulfataasid) eksotsütoos Akrosomaalreaktsiooni käigus toimuv ensüümide eksotsütoos ja hüperaktiveeritud spermide füüsiline jõud tagavad nende tungimise läbi granuloosarakkude ja rebukesta (ZP; zona pellucida) munarakuni Granuloosarakkude kihi läbimisel mängib olulist rolli spermi pinnal ja akrosoomis paiknev ensüüm hüaluronidaas, mis aitab lagundada ekstratsellulaarset maatriksit 40. Spermi ja munaraku ühinemine: Piirkonda imetajate spermi peaosas, kus akrosoomi sisemine membraan ja spermi membraan kokku saavad, nimetatakse ekvatoriaalpiirkonnaks (sellest algab spermi ja munaraku membraanide ühinemine). Munaraku mikrohatud (Juno) ja spermi ekvatoriaal-segment
Läbi ürgvao migreerunud ja endodermiks saanud epiblasti rakud laienevad ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa, seal nad moodustavad germinatiivsirbi. Epiblasti rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi, see liigub epiboolia abil tumevälja piirkonnas üle rakuvälise rebu. Tumevälja välimised äärerakud kasutavad liikumiseks rebukesta sisepinda ja veavad enda järel ülejäänud ekstraembrüonaalse meso- ja ektodermi. Ekstraembrüonaalne meso- ja ektroderm kasvavad embrüo kohal kahe kurruna kokku. Välimisest lestmest saab serooskest ehk koorion ja sisemisest lestmest vesikest ehk amnion. Ekstraembüonaalsed koed on amnion ehk vesikest, koorion, rebukott, allantois ehk kusekott. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine
annaabi.ee 
