Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rebestada" - 6 õppematerjali

RETSENSIOON FILMILE-NIMED MARMORTAHVLIL
1
doc

RETSENSIOON FILMILE "NIMED MARMORTAHVLIL

leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse. Kas on õige võtta elu, kui sellest sõltub sinu enda, su sõprade, võib-olla ka rahva ja kodumaa tulevik

Kirjandus → Kirjandus
59 allalaadimist
Kerakala
20
docx

Kerakala

umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid, kuid võivad tappa inimesi. Õhu ahmimisel on omad miinused. Uuesti vette sattununa ulbib kala mõnda 5 aega veepinnal kõht ülespoole ning enne õhu väljutamist on sukeldumine võimatu. (Kokassaar, 2012) 6 4 MÜRGISUS

Bioloogia → Hüdrobioloogia
5 allalaadimist
Litosfäär
5
doc

Litosfäär

erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi ­ kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni ­ toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse.

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Litosfäär
3
doc

Litosfäär

erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi ­ kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suure soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus ­ seetõttu areneb kontinentaalne rift Maa pinnal mitmeharuliselt leviva geostruktuurina. Sel viisil ­ alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni ­ toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivi tulemusena

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Päikesesüsteem - referaat
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Maa orbiit pole ringikujuline ning Maa telg on kaldu. Maa on aktiivne planeet, mis on pidevas muutumises. Maakoore tahked kivimid ujuvad sulanud kivimitel, laaval. Maa keskel asub rauast tuum. Maakoor koosneb tohututest plaatidest, laamadest, mis on üksteise suhtes aeglases, kuid pidevas liikumises. Laamade hõõrdumine ja põrkumine põhjustab vulkaanipurskeid ja maavärinaid, mis võivad Maa pinda oluliselt ümber kujundada- moodustada uusi saari ja mägesid, rebestada maapinda tohutute lõhedega. (1:15) Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid

Füüsika → Füüsika
91 allalaadimist
Suurbritannia referaat
30
odt

Suurbritannia referaat

korduskohtumises kolmapäeval platsile joosta. Manchester United kaotas eile võõrsil 1:2 Müncheni Bayernile, Inglismaa klubi ründaja vajas väljakult lahkumisel abi, kuna oli põrganud kokku Bayerni ründaja Mario Gomeziga, vahendab The Guardian. Rooney lahkus Bayerni kodustaadionilt karkudel ning tema parema jala ümber oli kaitseks pandud spetsiaalne saabas. Kardeti, et Rooney võis hüppeliigeses sidemed rebestada, aga nüüd selgus, et vigastus osutus kardetust kergemaks ning tõenäoliselt tema osalemist suvisel MM-finaalturniiril ohtu ei sea. Briti saartel suleti vulkaanituha tõttu veel lennujaamu 16.05.2010 13:27 Suures osas Suurbritanniast on täna õhtul lennujaamad suletud. Eesti aja järgi kella 15 ja 21 vahel on kinni näiteks Manchesteri, Liverpooli ja Doncasteri lennuväljad, kirjutas BBC. Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse Põhja-Iirimaal, osal Sotimaast ja Mani saarel.

Geograafia → Geograafia
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun