Majandus merkantilistlik. Esindajad: prantslane Joseph Marie de Maistre; Edmund Burke Liberalism- poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu- trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed. Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad. Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus
Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid rõhutas ka sõna trüki ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Väljapaistvad prantsuse ajaloolased Francois Guizot, Augustin Thierry. Klassideks nimetasid nad suuri vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi.
Liberalismi märksõnadeks olid "vabadus, võrdlus, vendlus ". Liberaalide põhiline nõudlus oli üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna- trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Liberaalide liikumistel oli põhiroll inglastel ja prantslastel, kuid järgijaid leidus ka teistes maades. Liberalismi rajajaks peetakse John Locke´i. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes rõhutas üksikisiku põhivabadusi. Liberaalide hulka kuulusid ka kuulsad prantsuse ajaloolased Guizot, Thierrz jt, kes uurisid Suurt Prantsuse revolutsiooni, koostades ajalookäsitlusi ning võtsid kasutusele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrühmi, näiteks feodaale ja talupoegi. Suurbritannias pooldasid liberaalset ideoloogiat viigid, kelle partai nimetati 1839. aastal Liberaalide parteiks. Romantism oli 19
annaabi.ee 
