kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu." 6 Kasutatud kirjandus 1. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas#Kasutamine 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9601/kadakas.html 4. Põldmaa, K. Kodumets.Tln.: Valgus, 1975. 244 lk. 5. Kask, M. Kuusk, V. Laasimer, L. Mäemets, A. Rebassoo, H. Talts, S. Viljasoo, Taimede välimääraja. Tln.: Valgus, 1975. 424 lk. 7
Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, sest selle tagajärjel võivad need liigid ohtu sattuda. Selleks, et säilitada haruldaste liikide elupaigad looduses, on keelatud sisse tuua võõrliike, mis võiksid kahjustada looduslikku tasakaalu ja välja tõrjuda kohalikud liigid." Kasutatud kirjandus T. Kull. "Kuldking". Tallinn, "Valgus" 1987. Eesti Entsüklopeedia EE 5. Tallinn, "Valgus" 1990. Haide- Ene Rebassoo "Eesti taimeriigis" Kirjastus "Eesti raamat" Tallinn 1974, Internet http://bio.edu.ee/ www.wikipedia.org
Hiiumaa rannikust ja laidude kargest loodusest on Jüssi eeskujul sõna ja pilti seostavaid fotoalbumeid avaldanud aastaid Hiiumaa laidude kait- sealal töötanud Tiit Leito. "Aastaring laidudel" (1984) ning "Vaikuse vär- vid" (1994) esitavad laiuloodusest inspireeritud kirjeldusi ja mõtisklusi, aeg-ajalt tõuseb esile ka "inimene silmitsi metsiku loodusega" ehk wilder- nessi-romantika. Hiiumaast ja Hiiumaa laidudest on kirjutanud botaanik Haide-Ene Rebassoo (1972; 1975); tema tähelepanu all on taimkate, aga ka linnud sedavõrd, kui nad ökosüsteemis toimivad taimeseemnete levitaja- tena. Et arvukate mainimist leidvate taimeliikide kooslusi, väljanägemist, lõhna, lopsakust ja teisi omadusi vaimusilma ette manada ning autori emotsioonidest osa saada, peab lugejagi olema päris hea taimetundja. Rannaäärsete alade kirjeldustest on esileküündivad veel Jüri Piigi "Matsalu roostikus" (1958) ning Eerik Kumari isiklikus ja emotsionaalses
annaabi.ee 
