Baltimaadel 12. saj lõpul. Muinasaeg koosneb mesoliitikumist, neoliitikumist, pronksiajast ja rauaajast. Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. 2. Neoliitikum? Millised muutused toimusid ühiskonnas neeremal kiviajal? Neoliitikum ehk noorem kiviaeg (u 5000-1800 eKr). Selle alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Tekib kõpla- ja peenrapõllundus, külvati otra. Vanimad põllud Rebalas (õhukestel paepealsetel muldadel). Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri
*põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine *alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi) *niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all) *asustuse laienemine, sisealade asustamine *põlispõllud ja väetamine ( ~2500 a tag., Rebalas isegi ~5000 a. tag.) *niitude laienemine ja tuule tegevus (luited, erosioon) ( 900-800 a tagasi) *Lõuna- Eesti kõrgustike erosioon (vesi), veekogude eutrofeerumine ( väetised) *karjatamine ja niitmine (looalad ja rannaniidud) *metsade vähenemine ( 90% 60% 1887.a. 24%) ( põllud ja tarbepuit) *mõisate tekkimine ja arenemine ( +kloostrid) ( alates 13. saj.) ( hooned, aiad, pargid, veekogud) *soode kuivendamine ( karjamaade ja põldude laiendamine)
Jõel vinguda ei ole küll äht mitte millegi üle. Söödetud, joodetud, me väljas saavad käia, vald vaktsiinid alati , õigeaegselt tehtud. Reb Tunnikatel on absoluutselt igal pool ala suur koormus ja küla Rebalas see nüüd küll . kindlasti kõige hullem Rat ei ole. Käin seal väga tihti. Seal on väga suta tore, hobused on head mist ja treenerid kah. unn Eelkõige väga id meeldiva suhtluse ja kaunite- välj hästihooldatud aõp hobuste näol. Parima
Arvatakse et eestlased kutsusid oma vanemaid kuningateks. Vanemad elasid linnustes, juhi staatus võis päranduda põlvest-põlve. Enamik rahvast elas taludes ja olid vabad maaomanikust talupojad. Ajalooallikates on teated orjapidamistest ebaselged. Selline on klassikaline käsitulus hilisrauaaegsest haldussüsteemist Samas linnuste esinemine ei kattu kihelkondadega. Eestis on muinasaja lõpul olnud kihelkondi, kus üheaegselt kasutati mitut linnust (Virumaa Rebalas näiteks kolme), on aga olnud ühe linnusega kihelkondi (Mahu, Askele) või kihelkondi, kus linnus paiknes vaid selle ühes nurgas (Lemmu), samas ei puudunud ka täiesti ilma kindlustusteta kihelkonnad. Lätlaste ja liivlaste kohta on andmeid, et eksisteerisid nn linnusepiirkonnas so asutusalad, mis ühiselt hoolitsesid linnuste rajamise ja ülalpidamise eest ning ohu korral seda kasutasid. Eestis võib neid samastada maksupiirkondade ehk vakustega, mille jälgi võib leida juba pronksiajast.