lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1. In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie eraomandis), kõik millega võib tehinguid teha 2. Extra nostrum patrimonium(väljaspool meie eraomandit) 2
objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal. Väidab, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning et pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Vastavalt ollakse arvamusel, et see, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, millesse indiviid kuulub, või on realtiivne selle ühiskonna suhtes. Kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Pole olemas Universaalseid moraalistandardeid, mida pooldaksid kõik ühiskonnad. Kas indiviidi teatud teguviis on õige või ei, sõtlub ühiskonnast, millesse ta kuulub, või on selle suhtes relatiivne. Pole olemas absoluutseid ehk objektiivseid moraalistandardeid, mis kehtiksid kõigi inimeste jaoks igal pool ning igal ajal. Moraalireeglid sarnanevad
Relatiivne õhuniiskus näitab, kui lähedal on õhk küllastusolekule ( 0% - täiesti kuiv ja 100% - küllastunud – udu) Küllastusvajak ( niiskuse defitsiit) d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d = E-e Küllastusvajak näitab, kui kaugel on rõhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral d=E. Küllastusvajak võrdub veeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral võrdub küllastusvajak nulliga d=0. Realtiivne õhuniiskus sõltub veeauru sisaldusest õhus ja õhutemperatuurist. Kui õhutemperatuur , siis relatiivne õhuniiskus . Õhk sisaldab kindla temperatuuri juures vaid kindla hulga veeauru, ülejäänud kondenseerub veeks ja langeb maapinnale sademetena. Temperatuuri, mille juures õhk küllastub veeauruga, nim kastepunktiks ning veeauru rõhku küllastunud veeauru rõhuks. Küllastunud veeauru rõhk oleneb õhutemperatuurist ja võib arvutada valemiga:
annaabi.ee 
