kusesse tagasi. ,,Nupp" ise asub tegelase käeseljal, mis kujutab endast elektroonilist punkti. Kuid filmis tuleb ette ka selliseid situatsioone, mille korral on tegelase käed kinni ega saa või ei ulatu ,,nupuni". Sellisel juhul peab tegelane kannatama suuri raskusi, mida sarimõrvar talle valmistab. Antud situatsiooni kujundamiseks ja visuaalseks esitluseks on filmitegijad palju vaeva nänud. ,,Püünises" on selline psühhiaatriline virtuaalreaalsus ,,teiseks realiteediks", mida ainult kasutatakse. Seda ei kirjeldata. Sellises virtuaalreaalsuses leitakse vastuseid patsiendi probleemidele. Tegemist on nagu tuleviku visiooniga tänapäeval teada psühhiaatrilisest ravist. Näiteid filmidest võib veelgi tuua, kuid siis läheb ,,loetelu" liiga pikaks. Kuid võtame näiteks Tarkovski ,,Stalkeris". Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad
kusesse tagasi. ,,Nupp" ise asub tegelase käeseljal, mis kujutab endast elektroonilist punkti. Kuid filmis tuleb ette ka selliseid situatsioone, mille korral on tegelase käed kinni ega saa või ei ulatu ,,nupuni". Sellisel juhul peab tegelane kannatama suuri raskusi, mida sarimõrvar talle valmistab. Antud situatsiooni kujundamiseks ja visuaalseks esitluseks on filmitegijad palju vaeva nänud. ,,Püünises" on selline psühhiaatriline virtuaalreaalsus ,,teiseks realiteediks", mida ainult kasutatakse. Seda ei kirjeldata. Sellises virtuaalreaalsuses leitakse vastuseid patsiendi probleemidele. Tegemist on nagu tuleviku visiooniga tänapäeval teada psühhiaatrilisest ravist. Näiteid filmidest võib veelgi tuua, kuid siis läheb ,,loetelu" liiga pikaks. Kuid võtame näiteks Tarkovski ,,Stalkeris". Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad
kusesse tagasi. „Nupp“ ise asub tegelase käeseljal, mis kujutab endast elektroonilist punkti. Kuid filmis tuleb ette ka selliseid situatsioone, mille korral on tegelase käed kinni ega saa või ei ulatu „nupuni“. Sellisel juhul peab tegelane kannatama suuri raskusi, mida sarimõrvar talle valmistab. Antud situatsiooni kujundamiseks ja visuaalseks esitluseks on filmitegijad palju vaeva nänud. „Püünises“ on selline psühhiaatriline virtuaalreaalsus „teiseks realiteediks“, mida ainult kasutatakse. Seda ei kirjeldata. Sellises virtuaalreaalsuses leitakse vastuseid patsiendi probleemidele. Tegemist on nagu tuleviku visiooniga tänapäeval teada psühhiaatrilisest ravist. Näiteid filmidest võib veelgi tuua, kuid siis läheb „loetelu“ liiga pikaks. Kuid võtame näiteks Tarkovski „Stalkeris“. Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad
annaabi.ee 
