Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust.
need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest";
need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ( "Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest";
kalkuleerituna ja kistuna), paistab Kangro toodangus loomupärasena. See ei ole romantika, kuigi see ta esimestes teostes, ja vahel ka hiljem, võis säärasena tunduda" (Tulimuld 1969, nr.2). Mõni aeg hiljem, kui Kangro ise jõuab selgusele oma loomingulaadi olemuses, kasutab ta selle iseloomustamiseks sõnapaari ,,maagiline realism". See tähendab, et intuitsioon on tugevam kui realistlikuna mõjuv absoluutne kirjeldus: ,,Seesmine nägemus muutub määravamaks realistlikkude detailide, kõnekujundite, viidete rakendamisel." Kangro pärusmaa on võrendiku veealune osa, mitte seal toimuv protsesside tulemusena pinnale heidetud saadus tekst ise. Tekste ei soostu ta viimistlema isegi taasväljaandmise tarbeks, sedavõrd kauged on need kunagi nähtud unenägudest või praegu nähtavatest, mis omakorda nõuavad sõnastamist. Kangro on reaalsuse elulähedane, dokumentaalne, lausa seismograafiline registreerija värsis