seadusandlus stabiliseerus, ebakindlus tuleviku osas vähenes. 1. Isikuomaduselt ettevõtja ehk „ettevõtja tüüp“. Sellesse gruppi arvati isikud, kes eelkõige otsustasid hakata ettevõtjaks ja alles seejärel hakkasid otsima sobivat tegevusala ja äriideed. 2. Professionaalid. Selle grupi ettevõtjad rajasid ettevõtte tegevusalale, milles neil oli töökogemus, sageli oli neil selleks ka vastas haridus ning nad olid jõudnud kesk- või tippjuhi positsioonile. 3. Idee realiseerijad. Otsustavaks teguriks oli siin sobiva äriidee leidmine, mis võis vahel küll toimuda juhuslikult. Näiteks juhtuti sellest lugema või mõni tuttav või pereliige soovitas. 4. Ettevõtjad tänu privatiseerimisele. Mõnelgi juhul ei oleks sellesse gruppi kuuluvad ettevõtjad ise tõenäoliselt uut ettevõtet rajama hakanud, vaid oleksid rahuldunud seniste palgatöötajate kohtadega. Omanikuks hakkamine oli teatud määral enesekaitse. 5. Ettevõtja välismaiste tegurite mõjul
palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks. Toodeti kõike, mida võimalik. 19.saj lõpus algas uus etapp, tekkisid spetsialiseerunud talud--talu hakkas tootma kindlat toodangurühma müügiks, muu vajalik osteti teistelt. Peale seda tekkisid agraarkompleksid-- omavahel lepingutega seotud tooraine tootjad, töötlejad ja realiseerijad. III Postindustriaalne periood Talud kujunevad ümber suurtaludeks, mis on väga tugevalt spetsialiseerunud, sellega saavutatakse ülikõrge tootlikkus. Tööjõudu rakendatakse väga vähe. Talu omanik on ka ise töötaja. Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval: 1. Suurtalu 2. Ekstensiivne teraviljatalu 3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6
sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. ● Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. ● Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja sissetulekute suurusele vaatamat võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. 3) Demokraatia printsiip ● KOV -d on selle realiseerijad ● Regulaarselt viiakse ühiskonnas läbi valimisi ● Enamuse poolt vastuvõetud otsused on kohustuslikud vähemustele. ● Info juurdepääs 4) Õiguspärasuse printsiip ● Kogu halduse tegevus peab olema kooskõlas kehtiva seadusega. ● Esmane sisuline nõue haldusaktile on kõrgemalseisvate õigusaktide silmaspidamise kohustus (seaduse ülimuslikkus). ● “Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel
omadus funktsionaalselt ja seejärel uuritakse, milline mehhanism tegelikult seda rolli täidab. M on taandatav omadus: (1) M funktsionaliseerimine: M defineeritakse funktsionaalselt M-i omamine =df mingi põhjuslikku rolli C täitmine (2) M-i realiseerija kindlakstegemine, st leitakse, millised omadused tegelikult täidavad põhjuslikku rolli C (3) Seletusliku teooria loomine, mis seletaks, kuidas M-i realiseerijad täidavad põhjuslikku rolli C Funktsionaliseeritavus. Jaegwon Kimi järgi seisnebki vaimu redutseeritavuse küsimus selles,kas vaimsed omadused on funktsionaliseeritavad, st kas neid saab ammendavalt määratleda funktsionaalselt. Tema arvates on see võimalik intentsionaalsete omaduste, ent mitte kvaalide puhul. Kvaalide juures räägib funktsionaliseeritavuse vastu asjaolu, et kvaalid võivad varieeruda ilma, et sellega kaasneks funktsionaalseid
annaabi.ee 
