pimedusstaadiumi reaktsioonides süsihappegaasi taandamiseks. Footoni jõudmine fotosüsteemi ning ergastumise liikumine fotosüsteem II ja I kannab energiat, mis on vajalik vee oksüdatsiooniks, elektronide liikumiseks elektroni aktseptorile ning prootonite liikumiseks tülakoidi luumenisse, et saaks toimuda ATP süntees. Valgusenergia jõudmisel fotosüsteem II (PSII) reaktsioonitsentrisse, toimub klorofülli (P680) ergastumine, mille tagajärjel vabaneb elektron. Selle tulemusena reaktsioonitsentri P680 oksüdeerub ning tekib P680+. Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett-lõhustavalt kompleksilt elektroni, taastades nii neutraalse seisundi. Vett-lõhustav kompleks on ensüüm, mis paikneb tülakoidmembraani lumenaalsel küljel ning vastutab vee oksüdeerimise eest. Ensüümkompleksiga on seotud Mn2+ ioonid, mille oksüdeerumisel vabanev elektron liigub P680+-ile. Mn3+ ioonid omakorda osalevad väävli oksüdeerimisel
· SN1 mehhanismi korral toimub kõigepealt molekuli heterolüütiline dissotsiatsioon ja siis nukleofiili liitumine karbokatioonile. Kiirust limiteerivaks staadiumiks on siin dissotsiatsioon ja reaktsioon on 1. järku. SN2 mehhanismi korral toimub nukleofiili liitumine ja lahkuva rühma dissotsiatsioon samaaegselt ning reaktsioon on summaarselt 2. järku. 28. Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga? ((SN1 reaktsioon toimub eelistatult juhul, kui reaktsioonitsentri ümber paiknevad mahukad rühmad, nt ühendis (CH3)3CBr, mis takistavad atakeeriva nukleofiili lähenemist reaktsioonitsentrile. SN2 reaktsioon kulgeb siis, kui nukleofiili lähenemine elektrofiilsele tsentrile on piisavalt vaba. SN1 reaktsioon kiraalse süsiniktsentri juures viib reeglina ratseemilise segu tekkimisele planaarne karbokatioon püsib piisavalt kaua, et atakeeriv nukleofiil saaks läheneda ükskõik kummalt poolt.
on vaja 4 kvanti 2H2O (4 h) 4H+ + 4 + O2 ühekorraga lagundatakse kaks vee molekuli, nii et eraldub O2, Elektronid eemalduvad ühekaupa iga välgu ajal niisugusest 4 Mn kompleksist, mis akumuleerib 4 positiivset vakantsi, mis siis korraga täituvad 2 H2O oksüdeerimisel. Ehk Vee oksüdatsiooni komplksis on 4 Mn aatomit. Klorofüll a neelab footoni, reaktsioonitsentri klorofüll kaotab oma elektroni ja võtab selle tagasi Mn-nilt. 30. Kirjutage vee fotooksüdatsiooni võrrand, millises kloroplasti osas see toimub? Toimub kloroplasti tülakoidide luumenis 2H2O (4 h) 4H+ + 4 + O2 31. Kirjeldage vee lagundamise kompleksi ehitust ja paiknemist kloroplastides. Vee lagundamise kompleks on fotosüsteemiga seotud tülakoidu luumeni poolsel küljel. See kompleks koosneb 4 Mn molekulist. 32
cytc reduktaasiga). Kaks prootonit, mis võeti stroomast plastokinooni redutseerumisel, antakse ära luumenisse. (kaks e- liiguvad kinooni ja tsütokroomide vahel kaks korda ringi - nn Q tsükkel - ja seetõttu transporditakse stroomast luumenisse kokku 8 prootonit iga elektroni kohta 2 prootonit). Redutseerunud cytb/f kompleks annab oma elektronid plastotsüaniinile (väike vaske sisaldav valk), mis on lahustuv ja võib liikuda kahe fotosüsteemi vahel. Kui PSI reaktsioonitsentri klorofüll P700 oksüdeerub, võtab ta elektroni redutseerunud plastotsüaniinilt. Samal ajal P700 eraldunud elektron liigub membraani stroomapoolsel küljel ferredoksiinile (Fe-S valk) läbides vahepeal rea teisi e- ülekandjaid (vit K, teised Fe-S valgud). Ferredoksiinilt elektronid liiguvad NADPle redutseerides selle koos stroomast võetud prootonitega. Reaktsiooni katalüüsib ferredoksiin-NADP reduktaas (koensüümiks on FAD). Kirjeldatud e- liikumine moodustab lineaarse fs ETA.
Ntx kaks fraktalanumat (difusioon on piiratud, isesegunemine pole piisav). Vaageldaval ajahetkel on konts mõlemas anumas võrdne, ühes reakt kestnud 4 sek ja teises 100 sek (lähteaine konts oli lihtsalt suurem). Kiirus peaks siis olema pm võrdne, aga fraktalanumate puhul on esimeses anumas reaktsioon 5 korda kiirem. Lisaks aine kontsile süsteem nagu mäletaks kaua reaktsioon on käinud, sest ajas käib maha kiiruskonstant. Mida rohkem aega, seda rohkem kustutame reaktsioonitsentri lähedalt substraati ära ja difusioon ei too tagasi ka. Fraktalkineetika on rakkude puhul väga relevantne. 65 66