esialgu püsib lahuse pinnal, kuid hiljem vajub katseklaasi põhja. 2)Sademe kuumutamisel piirituslambi peal hakkab sade mullitades praksuma ning sinaks värv muutub mustaks. Katse analüüs: 1) Kuna naatriumhürdoksiid moodustab vasksulfaadis sademe järelikult naatrium hürdoksiid ei lahustu vasksulfaadis. 2) Sade hakkab mullitades praksuma, sest sealt eraldub gaas ja kuumutamisel muutuvad lähteained aktiivsemaks ning reaktsiooniprotsess hakkabki toimuma. Reaktsioonivõrrand: 1) Molekulaarne: Iooniline 2) Katse 6. Soola reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, CaCl lahus, Na CO lahus Katse kirjeldus: Paneme ktseklaasi umbes 2cm³ kaltsiumkloriidi lahust ja lisame sellele niisama palju naatriumkarbonaadi lahust. Kireldame, mida märkame. Teeme reaktsiooni võrrandi nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Liitumisreaktsioon halogeenidega: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + Br2-> CH2Br - CHBr-CH2-CH=CH2 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton. Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga 9
Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = CH CH3 + Br2 CH2Br CHBr CH3 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton. Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Koostanud: Janno Puks
annaabi.ee 
