baromeeter ei näita korrektset rõhku. 2.5.Saagis ja produkti iseloomustus (analüüsi tulemused) Bromoetaani saagis oli 13,07 g, mis on 34,3% literatuursest. Aine oli värvitu ja kees temperatuurdel 38-40oC. 1,3,5-trietüülbenseeni saagis oli 3,97 g, mis on 30,5% literatuursest. Aine oli värvitu ja kees vaakumis ca 20 mm Hg temperatuuridel 83-88oC. 3.Kokkuvõte Kokkuvõttes õnnestus 1,3,5-trietüülbenseeni süntees edukalt. 4.Kasutatud kirjandus Eeskirjad ja reaktsioonimehhanismid: Kanger, T., Laasik, M. (2009). Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tallinn: TTÜ. Lopp, M. (2006). Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid. Tallinn: TTÜ. Agronomov, A.E., Sabarov, J.S. (1974). Orgaanilised tööd. http://www.chemguide.co.uk/organicprops/haloalkanes/making.html http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/friedel-crafts-alkylation.shtm Aparatuuri jooniste koostamisel kasutasin ChemDoodle'it
Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele _ Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. _ Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Reaktsioonimehhanismid _ Iga keerulise reaktsiooni saab jagada elementaarreaktsioonideks, mis vastavad reaktsiooni elementaaraktile. _ Elementaarreaktsioonide järjestust, mis viib produkti tekkeni nimetatakse reaktsiooni mehhanismiks. Kiirus ja tasakaal _ Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. _ Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Katalüüs
- teist järku (a = 2, kiirus = k[A]2); lähteaine kontsentratsiooni saab arvutada võrranditest: 1/[A]t – 1/[A]0 = kt; [A]t = [A]0/1+kt[A]0 Pseudo-esimest järku reaktsioon. Kui ühte lähteainet on suures ülehulga, siis selle kontsentratsioon muutub reaktsiooni vältel vähe ja seda muutust võib ignoreerida. Poolestusaeg. Esimest järku reaktsioonis väheneb lähteaine kontsentratsioon 2 korda iga võrdse ajavahemiku tagant. Vastav aeg on reaktsiooni poolestusaeg. t1/2 = 1/k ln2 Reaktsioonimehhanismid. Enamik reaktsioone kulgeb mitme etapina- elementaarreaktsiooni e elementaaraktina. Reaktsioonimehhanism – elementaaraktide järgnevus Kiirust limiteeriv etapp – mitmeetapilise reaktsiooni see etapp (elementaarakt), mis on kõige aeglasem Ahelreaktsioonis tekib aktiivse vaheühendi reageerimisel uus vaheühend, sellest omakorda järgmine jne. Aktiivne vaheühend on sageli radikaal. Initsiaator – tekitab ahela (võib olla soojus, valguskvant vmt)
Selleks uuritakse ja c 0 omavahelist sõltuvust. 0-järku reaktsiooni korral on võrdeline algkontsetrnatsiooniga ja II järku reaktsiooni korral sellega võrdeline, I järku reaktsiooni korral poolestusaeg algkontsetratsioonist ei sõltu. Arvutuslik meetod Arvutatakse eksperimentaalsete andmete põhjal eri järku reaktsioonide kineetiliste võrrandite abil kiiruskonstandid eri ajamomentidel. Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. Reaktsioonimehhanismid Reaktsiooni kiiruste uurimise põhiliseks eesmärgiks on reaktsiooni kulgemise mehhanismide mõistmine. Selleks uuritakse, kuidas mõjuvad reaktsiooni kiirusele (kiiruskonstandile) mitmesuguste parameetrite (nt temperatuur) muutmine. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda.
Selleks uuritakse ja c0 omavahelist sõltuvust. 0-järku reaktsiooni korral on võrdeline algkontsetrnatsiooniga ja II järku reaktsiooni korral sellega võrdeline, I järku reaktsiooni korral poolestusaeg algkontsetratsioonist ei sõltu. Arvutuslik meetod Arvutatakse eksperimentaalsete andmete põhjal eri järku reaktsioonide kineetiliste võrrandite abil kiiruskonstandid eri ajamomentidel. Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. Reaktsioonimehhanismid Reaktsiooni kiiruste uurimise põhiliseks eesmärgiks on reaktsiooni kulgemise mehhanismide mõistmine. Selleks uuritakse, kuidas mõjuvad reaktsiooni kiirusele (kiiruskonstandile) mitmesuguste parameetrite (nt temperatuur) muutmine. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda.
annaabi.ee 
