denatureerides ensüümi, mis tähendab selle omaduste ja töövõime muutmist. Tavaliselt hoiab aga organism pH suhteliselt ühtlasel tasemel puhverlahuste abiga, mis suudavad lahuses esinevaid vesinik- või hüdroksiidiioone siduda, ilma et nende happelisus märgatavalt muutuks. Elusorganismid on meile teadaolevatest süsteemidest kõige keerukamad, ning avastatakse üha uusi teadmisi nende elutöö protsessidest. Kindlaks on siiski aga tehtud, et ilma väga rohkete ja täpsete keemiliste reaktsioonideta me elus ei püsiks, ning et väikseimgi muut kehasisestes tasakaaludes võib kehale halvasti mõjuda. Siim Karel Koger 11B
värv on neis dispergeeritud, näiteks vesi lateksvärvis. Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Nende hulk värvis umbes 0,1-1%. Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: 26 · Füüsikalisteks. Kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 00C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik
klompuma 1100 kraadi juures. Seega saab seda kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149 kg/m3. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, torustike isoleerimiseks. Koormusttaluvaid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. 58.Värvid-koostiskomponendid- lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. Värve nimetatakse sideaine nimetuse põhjal. sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- 1) Füüsikalised- kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0 kraadi juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. 2) Keemilised- selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temp tõusmisel. Keemilise kõvastusmise üheks võimaluseks on oksüdeerumine. Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme,
klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 57. Värvid- koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- · Värvi koostiskomponentideks on: lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. · Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: · Füüsikalisteks. Kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. Otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid
annaabi.ee 
