2. Süüdimõistetute versioon: õnnetuse põhjustasid konstruktsioonivead. Selle tõestuseks on sama tüüpi reaktori avarii 1975. a. Leningradi tuumaelektrijaamas ning 1982. a. Tsernobõlis. RBMK reaktorid väljusid kontrolli alt, kui väikese võimsuse juures avariinupule vajutati, ehkki teoreetiliselt pidanuksid seiskuma. Reaktori loojad inseneride osutatud puudujääkidele ja ettepanekutele ei reageerinud. Seda versiooni toetab tõsiasi, et pärast 1986. aasta katastroofi tehti RBMK reaktoritele siiski vajalikud täiustused. 3. Maavärina versioon: katastroofiööl fikseerisid seismoloogid Tsernobõli rajoonis maavärina, mille epitsenter võis teoreetiliselt olla tuumareaktori all. Märksa tõenäolisemalt asus epitsenter aga siiski 1015 km eemal. Reaktori rajatised pidid aga vastu pidama kuni kuuepallisele maavärinale. 4. Ameeriklase versioon: lugusid kuritahtlikest ameeriklastest, kes iga hinna eest ihkasid NSV Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud
osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. [13] Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda. RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. Avarii põhjuseks oli reaktori konstruktsioonivead, operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead, võimendatuna RBMK-reaktoritele omaste iseärasustega väikestel võimsustel, viisid reaktorisüdamiku kontrolli alt välja ning võimsus kasvas sajakordseni inimvõimsusest. [14] Tulemuseks oli nn kriitilisusavarii südamiku osalise sulamise ning auru-plahvatustega, mis paiskasid minema massiivse reaktorikatte, avasid reaktorisüdamiku ja purustasid kütuseelemendid. Kuuma reaktori sisemusse tunginud õhus süttis aeglustigrafiit. Tulemuseks oli kõigi radioaktiivsete väärisgaaside, poole ioodi ja tseesiumi
kulumiskindlam. Kasutatakse masinaehituses, tehakse seadmete detaile. Kuid pikk ja keeruline protsess, kallis. Kvartsklaas- (SiO2 )-läbipaistev nii nähtavas kui ka ultravioletses spektriosas, keemiliselt vastupidav, kuumuskindel. Väga puhas saadakse phta kristallilise SiO2 sulatamisel. Väike paisumistegur, suur soojusjuhtvus, saab kasutada kõrgemal temp-il, asendamatu UV allikate kestas, valmistatakse aknaid reaktoritele. Kallis ja rabe-ainult väikesed nõud, raske puhuda ja joota, sulab kõrgel temp-il, plastsuspiirkond kitsas, ei tohi olla leelismetallide kloriide kui kuumutada kõrgel temp-il. Värvilised klaasid lähteainetele tuleb lisada ühendeid, mis värvivad klaasi soovitavat värvitooni. Enamasti siirdemetallide oksiidid ja sulfiidid. Läbipaistmatute piim-või opaalklaaside jaoks lisatakse lahustumatuid ühendeid(fluoriide, fosfaate). Puhast niklit kasutatakse vähe, enamasti
on raske avastada. Tuumaelektrijaamad maailmas Euroopas on 18 riigil tuumaelektrijaamad. Soome ja Rumeenia kavatsevad hakata ehitama veel uut. Maailma võimsam on Jaapanis Kashiwazaki Kariwa (2008) kontsern Toshiba tuumaelektrijaam, kus on ekspluatatsioonis 5 keevavee reaktorit (BWR) ja 2 täiustatud keevaveereaktorit (ABWR), summaarse võimsusega 8,212 GWe. Aatomielektrijaamad klassifitseeritakse vastavalt seal paigutatud reaktoritele: o soojus neutronitel töötavad reaktorid, kus kasutatakse spetsiaalseid neutroni aatomituuma aeglustajaid; o kergel veel töötavad reaktorid; o grafiitreaktorid; o kiirete neutronite reaktorid; o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks;
annaabi.ee 
