energiaks, mis hüdrogeneraatoris muudetakse elektrienergiaks. Kõik hüdroturbiinid jagatakse aktiiv- ja reaktiivturbiinideks. Pelton-turbiin on aktiivturbiin. See tähendab, et kogu vee potentsiaalne energia (sõltub vaid rõhkude vahest H) muundub liikumatutes düüsides vee kineetiliseks energiaks ja seejärel vee kineetiline energia muundub turbiinis mehhaaniliseks energiaks. Kaplan-, propeller- ja Francis-turbiinid on reaktiivturbiinid. Nendes turbiinides vaid osa vee potentsiaalsest energiast muundatakse vee kineetiliseks energiaks. Ülejäänud osa vee potentsiaalsest energiast muundub kineetiliseks energiaks tööratta labade vahelistes kanalites, millel on reaktiivdüüsi konfiguratsioon. Reaktiivturbiinides ei mõju tööratta labadele mitte üksnes jõud, mida põhjustab vee voolamissuuna muutmine (nagu aktiivturbiinides), vaid ka reaktiivjõud
gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tarvitada gaas-, vedel- või tahket kütust) 3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal:
võimsusega vähemalt 5 MW – väikejaamadeks. Jaamu võimsusega alla 5 MW nimetatakse minijaamadeks, võimsusega alla 0,5 MW – mikrojaamadeks. Eestis on seega ainult mini- jamikrohüdrojaamu. 20. Hüdroturbiinid (liigitus, ehitus, tööpõhimõte) Hüdroturbiinid on jõumasinad, mis muudavad vee energia turbiini pöörleva võlli mehhaaniliseks energiaks. • Veeenergia muutmise viisi järgi jagatakse turbiinid 2-te gruppi: – reaktiivturbiinid – tööratas on alati üleni vees, kus rõhk suurem atmosfäärsest rõhust. Sellele mõjub nii vee potentsiaalne kui kineetiline energia, mis turbiini käivitab. – aktiivturbiinid – asuvad alati õhus ja selle töörattale suunatakse vastavast düüsist väljuv veejuga. Nim ka koppturbiinideks. • Enamlevinud kasutuses on reaktiivturbiinid. Sõltuvalt reaktiivenergia tööratta ehitusest liigitatakse: – pöördlabaturbiinid – radiaal-aksiaalturbiinid
annaabi.ee 
