Mõnes riigis kuuluvad sõjaväkke ka mitmesugused sõjaväelised eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart. Eesti riigis on sõjaväe kohustus kõigil tervetel meestel. Ajateenijad kutsutakse teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud ning põhivõtmise ajateenijatele 8 kuud. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Kuid kas ajateenistus peaks kohustuslik olema ka naistele? Paljud arvavad, et naised sellesks ei kõlba ja nad on liiga nõrgad, et meestega sammu pidada. Kuid need on vaid eelarvamused ja oletused. Järgnevalt toon väja selle teema poolt ja vastu miinused ja plussid. Paljud, eriti meessugu pool väidab, et naised ei sobi sõjaväkke. Ma nõustun osaliselt, sest
teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat). Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK.
protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata. 30.09.2012. a seisuga maksis Kaitseministeerium (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) töövõimetuspensioni 58le vigastatud kaitseväelasele kokku 246 600 eurot. Keskmine kaitseväelastele makstud töövõimetuspension oli eelmisel aastal 353 eurot kuus (bruto). Enim vigastada saanuid on reakoosseisu või nooremallohvitseride ametikohtadel teenivate kaitseväelaste seas. Kaitseväes kehtiva palgajuhendi järgi on nimetatud ametikohtade põhipalgaks keskmiselt 950 eurot kuus (bruto). Seega, lõhe palga ja vigastuse korral makstava töövõimetuspensioni vahel on mitmekordne. Töövõimetuspensioni makstakse püsiva töövõimetuse ajal, et kompenseerida töövõime kaotust, mille tõttu ei suuda isik teha oma kvalifikatsioonile ja väljaõppele vastavat tööd
annaabi.ee 
