Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatada saaanud isikute sotsiaal ja arstiabi parandamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada järgmised Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikute kategooriad: 1) kiiritustõppe haigestunud isikud ja invaliidid, kelle invaliidsust seostatakse Tsernobõli katastroofi ja selle tagajärgede likvideerimisega, sealhulgas: avarii tagajärgede likvideerimises osalenud isikud; siseministeeriumi organite juhtiv ja reakoosseis, kes teenis katastroofi piirkonnas; sõjaväelased ja sõjaväekohustuslased, kes kutsuti erikogunemistele ja võtsid osa avarii tagajärgede likvideerimisest; saastatud piirkonnast evakueeritud või ümber asustatud isikud; 2) isikud, kes võtsid osa avarii tagajärgede likvideerimisest või olid seotud Tsernobõli aatomi elektrijaama ekspluatatsiooni või muude töödega, sealhulgas sõjaväelased ja sõjaväekohustuslased, kes kutsuti
vaevelnud majanduse kokkuvarisemise. Enamlik diktatuur ja poliitiliste vaenlaste represseerimine tugevdas rahvuslastes soovi iseseisva Eesti järele. Eestlased tsaariarmees Põhjasõja (17001721) käigus liideti Eesti- ja Liivimaa 1710. a Vene impeeriumiga. Eesti ala lülitati Vene riigi sõjaväesüsteemi. Esialgu kandis Eesti vaid kaudseid koormisi (vägede majutamine jm), mehi siit väkke ei võetud. Vene armee reakoosseis komplekteeriti tollal nekruti võtmise korras, s.t regulaarselt valiti kõigi sõjaväekohustuslaste hulgast väike hulk mehi, kes võeti 25 aastaks väeteenistusse. 18. sajandi lõpul, Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvades, hakati nekrutikohustust rakendama impeeriumi mittevene kubermangudele. 1780. a laiendati nekrutikohustust Ukrainale ja 1796. a Baltikumile. Eesti alalt võeti esimesed nekrutid 1797. a. Kuni üldise sõjaväekohustuse kehtestamiseni 1874
Tungides LoodeVenemaale, abistati meile Punaarmeest vähem ohtlikke vene valgete üksusi. Narva jõe taga olnud Ingerimaast loodi puhvertsoon Narva piirilõigu ette. Kuna vastloodud eesti rahvaväes oli nii koolituselt ja meelsuselt vähemdemokraatlikke tsaariohvitsere kui ka kiirkoolitusel lipnikeks saanud, kuid demokraatlikemate vaadetega nooremohvitsere, siis kujunes nende sulatamine toimivasse sõjaväelisse süsteemi Laidoneri psühholoogiliseks meistritööks. Samal ajal koosnes reakoosseis suurte sõjakogemustega "vanadest huntidest" ning romantilistest ja isamaalises vaimustuses olevatest noortest, aga samuti töölistest ja talumeestest, kes sageli vastumeelselt käske täitsid ja sõja algul veel lootusrikkalt komuunameeste poole piilusid. Sellest erinevate vaadetega massist tuli luua uus, noore iseseisva rahvusriigi armee. Laidoner alustas sihikindlalt likvideerima väeosadesse kaasa toodud revolutsioonilt korralagedust. Ta kohustas oma päevakäsuga kõiki ohvitsere
annaabi.ee 
