Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. · Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. · Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja 1 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru nende vahetamise võimes
5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: · kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust · kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: · füsioloogilised · psühholoogilised
Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: füsioloogilised psühholoogilised
tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas. Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms; 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist; 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes; 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega; 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus). Takistused enda soovitud sõnumi edastamisel
annaabi.ee 
