CH3OH suurem lahustuvus. CH3CH2OH + 3O2 → 3CO2 + 3H2O 2. eteeni hüdraati-misel: Metanool- väga mürgine • Kui vees lahustuvus on hea, 3) Dehüdraatimine CH2=CH2+ H2O→ C2H5OH C2H5OH on keemistemperatuur kõrge. Happekatalüütiline, tekivad alkeenid või eetrid 3. halogeenoalkaani reageerim. Etanool- nark. toimega • mürgised, narkootilise CH3CH2OH → CH2=CH2 + H2O leelisega: C2H4(OH)2 toimega, kui süsiniku ahel on 2CH2CH2OH → CH2CH2OCH2CH3 + H2O C2H5Cl+NaOH→ C2H5OH+NaCl Etaandiool väga pikk, siis ei ole 4) Reageerimine leelismetallidega
paremini lahustub CH2=CH2+ H2O C2H5OH H2 Tetraeedrilised süsinikud vees. C2H4(OH)2 (sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- 3.) halogeenoalkaani reageerim. naatriumetanolaat rühmaga Etaandiool kt°, st° ahela leelisega: pikenemisel ja H- 3.) dehüdraatimine (-H2O): C3H5(OH)3 sidemete C2H5Cl+NaOHC2H5OH+NaCl rohkenemisel
järgi:a)happelised – NaHCO3, NaH2PO4; b)aluselised – Mg(OH)2CO3, Cu(OH)2CO3. 3) Vees lahustuvuse järgi: a)hästi lahustuvad – NaCl, NaSO4, b) vähe lahustuvad – CaSO4;c) raskesti lahustuvad – PbSO4, BaSO4. Toatemp.il on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erinev hulga kristallvett. Enamik sooli lahusuvad vees ja lagunevad temperatuuri tõusuga. Soolad tekivad hapete reageerimisel alustega, metallide reageerimisel hapete ja alustega, soolade reageerim-isel hapete, aluste ja sooladega. Soola hüdrolüüs on neutralisatsiooni reakt.-i pöördprotsess. Tugeva happe ja tugeva aluse neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni ja tekkinud sool ei allu hüdrolüüsile. Kui soola tekitanud komponentidest (happest ja alusest) on üks komponent nõrk ja teine tugev, siis hüdrolüüsub sool vähese määral. Suuremal määral hüdrolüüsuvad soolad, mille hüdrolüüsil tekib kaks nõrka elektrolüüti. Kui hüdrolüüsisaadused
redoksrreaktsiooni tekitatud voolutugevvust seee on seegaa mittetasaakaaluline meetod. Voltam mperomeetriaa rakendu used: mettallijälgede määramiine, krom matograafiaddetektor. Kulonoomeetria puhhul viiakse lahuses ol eva analüüdiga läbi ellektrokeemiiline reaktsioon (nt sadestammine), mõõõdetakse vo oolutugevusst ja aega (ja arvutatakse laeng)), mis kulu ub kogu miseks reeaktsioon ppeab olema range stöh analüüddi reageerim hhiomeetriaaga. Kulono omeetria rakenduused: ülippuhaste ainete puhhtuse määäramine, kromatograaafiadetekto or, KF kulonommeetriline tiitrimine. Konduktome K eetria puhull mõõdetakse lahuse ellektrijuhtivuust kahe võrdvääärse elekttroodiga, reaktsiooni r kulgemisse vältimiiseks kasuutatakse enamasti
annaabi.ee 
