Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu valitsemiskord muutuma absolutistlikuks. Tol ajal anti talupoegadele õigusi juurde, kuid mõisnikke selline korraldus ei toetanud ning nad hakkasid kuningale vastu. Mässu juhtis
o Traditsiooniline ühiskond o Oma kasu võrreldes teiste riikidega Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted o Abstraktne konstruktsioon Tekivad spontaanselt Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrium) Väliste muutujate sekkumine uued trendid Disequilibrium Uus tasakaal Majandusteaduste piirangud Eelduste seos reaalusega o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus o Võrdsus vs vabadus o Huvide harmoonia o Efektiivsus vs õiglus o Kosmopoliitiline vs rahvuslik o Rahuarmastus o Valitsuse või turu läbikukkumine? o Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia Turu roll Erinevad küsimused o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziim
Argumendid poolt ja vastu: toob välja vastuväiteid, mida imaginaarne oponent võiks sellisele kultuurile esitada ja vastab nendele vastuväidetele. Eksamil tuua need vastuväited välja – võimalikult selgelt. Lk 283. Vastuargumendid: Vastuväide 1. Sellises kultuuris puudub juhtprintsiip (juhtprintsiip kasvab välja realismist). Vastus: sellises kultuuris on liberalism, vabadus kui kõrgeim väärtus. See, mis on vastuolus reaalusega, siis sellest tuleb loobuda. Pole võimalik seda kirjeldada. Jääb alles pidev ümberkirjeldamine. Ainuke asi,millega filosoofia saab tegeleda on need viisid, kuidas inimesed kirjeldavad – see on ikkagi kirjelduste suhteliste puudujääkide ja eelistuste otsimine. Selleks on aga vaja mingit kriteeriumit, et miks eelistada teist teisele. Ta tahab vältida, et selleks kriteeriumiks ei saa olla tõde, reaalsus, sest siis oleks vabadus piiratud
annaabi.ee 
