Näiteks reaaltoiminguga kahju tekitamine. Vastavalt põhiseaduse §le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Õigus- ja reaaltoimingute eristamise peamiseks kriteeriumiks on seega suunitlus. Õigustoimingute otseseks eesmärgiks on õiguslikud, reaaltoimingutel faktilised tagajärjed. Oluline on eristada ka avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke reaaltoiminguid. Üksnes avaliku administratsiooni kui toimingu sooritaja abil pole võimalik seda teha, sest avalik administratsioon osaleb ka eraõiguslikes suhetes. Eristamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusnormist, mis reguleerib neid toiminguid, mille alusel neid sooritatakse. Kui selline norm kuulub avaliku õiguse hulka, siis on tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kui aga vastav norm üldse puudub, siis tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist
Näiteks reaaltoiminguga kahju tekitamine. Vastavalt põhiseaduse §le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Õigus- ja reaaltoimingute eristamise peamiseks kriteeriumiks on seega suunitlus. Õigustoimingute otseseks eesmärgiks on õiguslikud, reaaltoimingutel faktilised tagajärjed. Oluline on eristada ka avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke reaaltoiminguid. Üksnes avaliku administratsiooni kui toimingu sooritaja abil pole võimalik seda teha, sest avalik administratsioon osaleb ka eraõiguslikes suhetes. Eristamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusnormist, mis reguleerib neid toiminguid, mille alusel neid sooritatakse. Kui selline norm kuulub avaliku õiguse hulka, siis on tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kui aga vastav norm üldse puudub, siis tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist
Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga: õigustloovad kuuluvad Riigikohtu, üksikaktid halduskohtu pädevusse. Halduskohus kontrollib ka avaliku administratsiooni reaaltoiminguid, s.t. faktilist tegevust (ka tegevusetust), tõestamis- ja teatamisakte. Peale nimetatud asjade lahendab halduskohus halduslepingutest tulenevaid vaidlusi ning mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega,
demokraatia rakendamist KOV-i teostamisel. 4.3. Kohalik omavalitsus ja põhiõiguste ning vabaduste kaitse 4.3.1. Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku ja täidesaatva võimu ning kohtuvõimu ning KOV-de kohustus. Seega on üheks põhiõiguste adressaadiks ka KOV. Põhiõiguste siduvus, nende adressaadiks olek tähendab nende tagamise kohustust (PS § 14): · keeld sooritada haldustoiminguid (õigustoiminguid, reaaltoiminguid), mis kitsendaksid isikute põhiõigusi ilma seadusliku aluse ja põhjendatud vajaduseta; · keeld anda üldakte, mis kitsendaksid isikute põhiõigusi ilma seadusliku aluse ja põhjendatud vajaduseta; · aktiivse tegutsemise kohustus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsel. Põhiõiguste tagamine peab realiseeruma eelkõige KOV organite õigusaktide (nii üld- kui üksikaktid), aga ka toimingute kaudu. 4.3.2
annaabi.ee 
