vääritust teost teatamisse. distsipliiniti erinevad. Samuti uurimisobjektid. Teaduseetika tänapäeval Teaduseetika eetika haru, mis tegeleb teaduses esinevate eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks. Puudutades kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Saadakse teada, milline on õiglane teaduspoliitika, kuidas mõõta tulemust sotsiaal-, huminitaar- ja reaalteadus valdkondades, kellega neid jagada, intellektuaalse ja autorikaitse omandi õiguse küsimused, loom- ja inimkatsete eetilisus. Eriteaduste eetiliste haruga tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu näiteks seda on keskkonnaeetika, hariduseetika, sotsiaaleetika, bioeetika ja meditsiinieetika. Inimuuringud Tänapäeval meditsiini ja Biomeditsiiniliste bioloogia edusammud inimuuringute eetika põhinevad suurel ulatusel hakkas kiiresti arenema teaduslikul uurimistööl alles 20
Selleks ongi ilmselt vaja head haridust just sellel ametialal. Sellepärast tulekski oma tulevikuplaanidele juba varakult mõtlema hakata, et saavutada seda, mida õigeks peame ja soovime. Igaühe enda otsustada, palju ta õpib, kuidas ja mida saavutada tahab. Sisu järgi jaotatakse haridus humanitaar- ja reaalhariduseks. Humanitaarteadused on inimest ja ühiskonda käsitlevad teadused. Täpsemalt filosoofia, ajalugu, õigus-, keele-, kirjandus- jmt. teadus. Reaalteadus tegeleb aga füüsika, matemaatika jms. Millise kallaku keegi valib on igaühe oma isiklik tahe ja ilmselt võivad kaa tulevikuplaanid olla just selle teadusega seotud. Kui aga pole midagi valida ja kuskile kooli sisse ei saa, siis ilmselt vabatahtlike ehk täiskasvanute gümnaasiumisse ikka saab. Ilmselt pole mõnel aga tahtejõudu. Tean üht tüdrukut, kes lõpetas põhikooli, kuid ei saanud ühegisse gümnaasiumi sisse. Ta läks tööle,
mõista nähtusi nende suhtetoimes ja ühtses süsteemis. 19. Paljud elunähtused nagu ka kirjanusest saadud juhtumid ei lase end lahtui seletada mitte ühe, vaid miteme erineva terroria või kontseptsiooni raames. Koduvägivalla, koolihirmu või narkomaania levikut võime tõlgendada niihästi arengu- kui sotsiaalpsühholooiga teooriat, biheiviorismi kui psühhoanalüüsi mõistetes. 20. Psühholoogia ei ole reaalteadus, mille seaduspärasusi saaks fikseerida säärase täpsusega nagu keemnias võifüüsikas. 21. Naiivpsühholoogia on samal ajaul arukas ja tobe. Püshholoogi apõhiprobleemidele jääb tinglikkus. 22. Ranget teooriat ehulk on psühholoogia üsna piiratud, tuleb teha vahet käsitluskontseptsioonide ja teooriate vahel. Spekulatiivsete arutluste arv on lõputu. 23. Algajala kõvaks pähkliks erinevate psühholoogiavoolide, klaasikute ja teause põhisuunade spetsiifika lahtimõtestamine. Ühe v
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom).
annaabi.ee 
