lagundamine, kahandamine; veel ütles Freud, et surmatung on tumm, elutung aga tekitab kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei kindlusta indiviidi säilimist. Sel eesmärgil kujunevad välismaailmaga suheldes välja nn. sekundaarsed protsessid, mis on seotud inimese teise osa Mina ehk Egoga. 2. Mina (Ego, Ich) REAALSUSEPRINTSIIP. Mina ainus teadvuslik osa, see, millena inimene tavaliselt elab kujuneb välja 2-3 aastaselt. Tema töö on mõelda, kõhelda, oodata, kaalutleda. Need võimed kujunevad välja välismaailmaga suheldes, nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet saades. Mina kontrollib liigutusi, tajusid, langetab otsuseid, kavandab tulevikku. Erinevalt Miskist tunneb ta ka hirmu. Tema ülesanne on ohjeldada Miskit nõnda, et too oma naudingujahil hukka ei saaks. Kuid Freudi
andvaid ideid. Teisestes protsessides psüühiline energia kõigepealt seotakse (mida kajastab tähelepanu), mistõttu see voolab tahteliselt suunatuna, hõivab ideesid suurema stabiilsusega, taludes vajaduse korral rahulduse edasilükkamist, tehes seega võimalikuks katsetamise ja uute rahulduseni viivate teede leidmise. Esmased ja teisesed protsessid on mõtlemise põhikategooriad psühhoanalüüsis ja vastanduvad teineteisele niisamuti nagu naudingu- ja reaalsuseprintsiip, mis on motivatsiooni põhikategooriad. Kergema patoloogia korral, nagu neuroosid, funktsioneerivad psüühika kõik kolm kihti omal kohal ning nagu normiski, toimivad teadvuses ja eelteadvuses teisesed protsessid. Vaid unenägudes kohtame esmastele protsessidele omaseid aja ja ruumi hüppeid, eri isikute ja sündmuste kokkusulamist, vähendamist ja suurendamist, sümbolismi jms. Neuroosid 9
Id'i valitseb naudinguprintsiip - saada maksimaalne nauding maksimaalselt ruttu millelegi vaatamata ükskõik mis hinnaga. Ego Sünnist alates kujutab laps endast ainult Id'i, kuid vastuolud kuumade ihade ja külma tegelikkuse vahel nõuavad paratamatult viivituste ja loovutustega arvestamist. Selle tõttu areneb Ego, mis püüab Id'i meeletuid ihasid rahuldada, kuid teha seda kooskõlas ümbritseva maailma tegelike nõudmistega. Ego'le on iseloomulik reaalsuseprintsiip - olemasolevate nõudmiste, piirangute ja võimalustega arvestamine. Superego Lapse kasvades kasvab Ego'st välja kohut mõistev alge, mis hindab (nagu seni vanemad on teinud), kas Ego on olnud hea või halb. See on Superego, mis esindab varem vanemate, nüüd aga juba märksa iseseisvamaks areneva lapse enese teadvuse kaudu esindatud ühiskonna interioriseerunud nõudmisi indiviidile. Ego'le piisas välise tegelikkuse arvestamisest, Superego aga lisab sellele veel
annaabi.ee 
