Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"reaalsektorit" - 4 õppematerjali

Raha ja pangandus I KT
13
doc

Raha ja pangandus I KT

Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust.

Majandus → Raha ja pangandus
62 allalaadimist
Makroökonoomika I kontrolltöö-Nuuter
9
doc

Makroökonoomika I kontrolltöö, Nuuter

*Poliitikat tehakse rohkem poliitilistel kui majanduslikel eesmärkidel. Neoklassikaline perspektiiv: - Eramajandus on põhiliselt stabiilne. - Majandusagendid kasutavad kogu kättesaadavat infot (majandusteooria, poliitikute võimalikud aktsioonid ja pikemaajaline reageering poliitikale) - Raha on neutraalne (rahapakkumise aimatavad muutused mõjutavad ainult hindu, mitte majanduse reaalsektorit). - Stabilisatsioonipoliitika on ebaefektiivne (stimuleeriv poliitika ainult suurendab inflatsiooni ega avalda mõju tootmisele ja tööhõivele). Neokeinslased (james tobin ja francop modgliani) - Eramajandus on ebastabiilne - Isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased - Vajalik on loovalt aktiivne nõudluse juhtimine Tüüpiline uuskeinslik stsenaarium: Majandus võib küll alustada punktist a, kuid oodatavalt võivad teda tabada löögid, mis

Majandus → Mikroökonoomika
396 allalaadimist
KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS
58
docx

KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS

investeerimisaktiivsuse kasvuks. Kuna Eesti kinnisvaraturg stabiliseerub, jääb selle aasta eluasemeinvesteeringute kasv taas varasemast aeglasemaks. Kinnisvara hinna tõus aasta jooksul pidurdub ning hinnad kerkivad ülejäänud prognoosiaastatel varasemast mõõdukamalt, samas tempos kui sissetulekud. Laenutingimused ja intressimäärad lähiaastatel märgatavalt ei muutu ja püsivad tänu väga madalale baasintressimää- rale soodsad. Kuigi pankade võime reaalsektorit rahastada on hea, ei soovita praeguse kasumlikkuse säilitamise nimel marginaale vähendada. Suuremate pankade konkurents turuosa pärast on mõõdukas. Aeglasema hinnatõusu, kasvanud sissetulekute ja soodsate rahastamistingimuste tõttu püsib ka ülejäänud prognoosiperioodi jooksul nõudlus uute eluruumide järele. Eluasemeinvesteeringute kasv kiireneb seetõttu 2016.–2017. aastal 4–5%ni. Eluasemelaenude portfelli kasv lähiaastatel tasapisi hoogustub, 2017

Varia → Kinnisvaraturundus
25 allalaadimist
Raha ja panganduse KT
14
doc

Raha ja panganduse KT

sisaldades eneses optsioone. 12. Finantssüsteemi struktuur Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel)

Muu → Ainetöö
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun