ühikuline diskreet süsteemi sisendis alghetkel k=0. Seejuures iga süsteemi poolus tekitab iseseisva impulsskaja
komponendi. Lisaks sellele võime diskreetaja süsteemi protsesse käsitleda kui vastava pidevaja protsessist välja
eraldatud diskreetide kogumit, mille juures pooluste vastavus on määratud valemitega 2.1.2 ja 2.1.3. Pidevaja
süsteemi (PS) reaalpoolustele (seega =0) vastavad alati diskreetaja süsteemi (DS) reaalpoolused (p = eT,v = 0).
Seejuures PS positiivsele reaalpoolusele p>l ning poolusele <0 DS poolus
alghetkel k=0. Seejuures iga süsteemi poolus tekitab iseseisva impulsskaja komponendi.
Lisaks sellele võime diskreetaja süsteemi protsesse käsitleda kui vastava pidevaja protsessist
välja eraldatud diskreetide kogumit, mille juures pooluste vastavus on määratud valemitega
2.1.2 ja 2.1.3. Pidevaja süsteemi (PS) reaalpoolustele (seega ω=0) vastavad alati diskreetaja
süsteemi (DS) reaalpoolused (p = eσT,v = 0). Seejuures PS positiivsele reaalpoolusele p>l
ning poolusele σ<0 DS poolus ρ
selle tekitab ainus ühikuline diskreet süsteemi sisendis alghetkel k=0. Seejuures iga süsteemi poolus tekitab iseseisva impulsskaja komponendi. Lisaks sellele võime diskreetaja süsteemi protsesse käsitleda kui vastava pidevaja protsessist välja eraldatud diskreetide kogumit, pooluste vastavus on määratud. Pidevajasüsteemi reaalpoolustele vastavad alati diskreetaja süsteemi reaalpoolused. Seejuures pidevajasüsteemi positiivsele reaalpoolusele p > l ning poolusele σ < 0 diskreeraja poolus ρ < l. Seega kõigile pidevaja reaalpoolustele vastavad alati diskreetaja positiivsed reaalpoolused. Iga pidevaja reaalpoolus tekitab impulsskaja. Kui piirata z-tasandi pooluste faasinurki ψ rajadega +180° ja -180°, siis sellele vastab s-tasandi piirkond vahemikus Π/T kuni - Π/T. Nende rajade piires kehtib s-tasandi ja z-tasandi pooluste üksühene vastavus, mis hõlbustab analüüsi. Neid rajasid nimetatakse ka s-tasandi Nyquisti rajadeks
annaabi.ee 
