Lisaks sellele võime diskreetaja süsteemi protsesse käsitleda kui vastava pidevaja protsessist välja
eraldatud diskreetide kogumit, mille juures pooluste vastavus on määratud valemitega 2.1.2 ja 2.1.3. Pidevaja
süsteemi (PS) reaalpoolustele (seega =0) vastavad alati diskreetaja süsteemi (DS) reaalpoolused (p = eT,v = 0).
Seejuures PS positiivsele reaalpoolusele p>l ning poolusele <0 DS poolus
välja eraldatud diskreetide kogumit, mille juures pooluste vastavus on määratud valemitega
2.1.2 ja 2.1.3. Pidevaja süsteemi (PS) reaalpoolustele (seega ω=0) vastavad alati diskreetaja
süsteemi (DS) reaalpoolused (p = eσT,v = 0). Seejuures PS positiivsele reaalpoolusele p>l
ning poolusele σ<0 DS poolus ρ
komponendi. Lisaks sellele võime diskreetaja süsteemi protsesse käsitleda kui vastava pidevaja protsessist välja eraldatud diskreetide kogumit, pooluste vastavus on määratud. Pidevajasüsteemi reaalpoolustele vastavad alati diskreetaja süsteemi reaalpoolused. Seejuures pidevajasüsteemi positiivsele reaalpoolusele p > l ning poolusele σ < 0 diskreeraja poolus ρ < l. Seega kõigile pidevaja reaalpoolustele vastavad alati diskreetaja positiivsed reaalpoolused. Iga pidevaja reaalpoolus tekitab impulsskaja. Kui piirata z-tasandi pooluste faasinurki ψ rajadega +180° ja -180°, siis sellele vastab s-tasandi piirkond vahemikus Π/T kuni - Π/T. Nende rajade piires kehtib s-tasandi ja z-tasandi pooluste üksühene vastavus, mis hõlbustab analüüsi. Neid rajasid nimetatakse ka s-tasandi Nyquisti rajadeks. Iga selle piirkonna poolusest +/-2 Π/T võrra imaginaartelje suunas nihutatud punkt tähendab neid s-tasandi punkte, millele vastab sama z- tasandi punkt
annaabi.ee 
