Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid
Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang. Liisi Koiksoni esitatud laulud olid meloodiliselt aeglasemad ja rahulikumad. Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et Jaanus Nõgisto ütles, et proove on nad koos vähe teinud , aga on tulemusega rahul. Solistid jälgisid ansambli pillimängu, vahele lisasid lauljad omapoolseid kommentaare. Kõlasid ka paar instrumentaal pala
üllatuseks ei jää ta Tõnis Mäele enam sugugi alla. Tõnis Mäge olen alati austanud tema hääle, lihtsuse ja avatuse pärast. Kõik omadused õhkuvad läbi tema muusika ning seetõttu olen tema lugude suur austaja. Ma kogesin sellel kontserdil midagi, mille ma olin ammu unustanud. Nii tihti jooksid üle mu keha külmavärinad, mida ma ei ole nii ammu tundnud. See taasavastamise rõõm oli ääretu. Kindlasti ei saa mainimata jätta orkestrit Reaalmazoor, mis andis kontseridle palju juurde. Pillimängijate seas valitses ka meeldiv õhkkond ning juba nägudest oli näha, et nemad nautisid publiku seltskond sama palju kui publik orkestri oma. Üldjoontes oli kontsert kindlasti erakornde, sest mehed võtsid publikut, kui oma perekonda. Saalist ei õhkunud läbi üleolevust ega ebamugavust. Kontsert jättis seetõttu südamesse väga suure jälje. Olen üldiselt suur kontsertidel käija ning võin kindlameelselt
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole
põhjustel võimekat koori ning minu arvates sai ETV tütarlastekoor sellega väga hästi hakkama. Tsüklist meeldis mulle kõige rohkem teose esimene lugu ,,Ave Maria", mis paelus oma lihtsuse ja neutraalsusega. Eelviimases loos ,,Alma redemptoris mater" laulis soolot sopran Lili Kirikal, kelle tämber ja fraseering olid nagu selle laulu jaoks loodud- särav, kuid samas lihtne. Rasmus Puur on tuntud kui orkestrijuht - helilooja, kes sündis 23. märtsil 1991 Tallinnas. Ta on noorteorkestri Reaalmazoor looja ja dirigent. Hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist. Kuna varasemalt on ta põhiliselt tegelenud orkestritega ja olen kuulnud ka paari tema ansamblilugu, siis neidudekoorile kirjutamine oli tema jaoks uus kogemus. Kontserdil esitlusele tulnud tema lood kõlasid lihtsatena ja meenutasid veidi Pärt Uusbergi varasemat kooriloomingut. Kuid kui süvenenumalt kuulata,