riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni Kitsendavat rahapoliitikat iseloomustab:
see tahendab et majanduskasvule jargneb majanduse aeglustumine ja langus, ning langusele jargneb omakorda majandustous ja stabiliseerumine 13. Kuidas saab riik tagada tulu õiglast jaotamist? 14. Millega tegeleb riigi rahapoliitika kontroll finantsasutuste tegevuse ule, raharingluse korraldamise ja kaibiva valuuta vaartuse tagamine. ehk monetaarpoliitikas korraldab riigi keskpank. peamised eesmargid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17
seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu Rahapoliitika e monetaarpoliitika - korraldab keskpank. Rahapoliitika peamised eesmärgid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujõud. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu: Raha pakkumist võib muuta, näiteks raha täiendava emiteerimise või välisvaluuta ja väärtpaberite kokkuostmisega keskpanga tagavarade suurendamiseks. Raha pakkumist suurendab ka välismaise laenuraha sissevool. Intress on raha hind, mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intessimäära suuruse reguleerimisega piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. Pilet 6
b. Suureneb ka välisvõlg c. Muutub valuuta vahetuskurss d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks Riigi valuutakurss a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale Valuutakurssi defineeritakse kui a. Siseturu hindade taset välisvaluutas b. SKP deflaatori suurust c. Ühe ühiku kodumaise raha hinda teise maa valuutas d. Sisemaiste ja välismaiste tarbekaupade hindade suhet Kiire inflatsiooni tagajärjel võidavad suhteliselt a. Hoiustajad b. Laene omavad ettevõtjad c. Avaliku sektori ettevõtete töötajad d. Kindlasummaliste tulude saajad
Viieteistkümne viimase aasta jooksul pole nii halba aega olnudki. 1999. aastal näitas majanduskasv Vene kriisi tõttu 0,3protsendist tagasiminekut. «Alanud aasta majanduskasvu seisukohalt saavad määravaks peamiselt kaks tegurit,» kommenteeris LHV analüüsiosakonna juht Erki Kert. «Esiteks sõltub see globaalse likviidsuskriisi lahenemise kiirusest ehk siis sellest, kui kiiresti taastub pankade valmidus taas laene väljastada ning sellega reaalmajandust elavdada. Teise tegurina saab oluliseks meie peamiste ekspordipartnerite käekäik eesotsas Euroopa Liiduga.» Kert viitas ka sellele, et kuna eelmise aasta lõpukuude arvulised näitajad on madalad, tuleb taastumine arvudes varem, kui kosub tegelik majanduselu. Töötute armee kasvab «Päris karm aasta tuleb,» kommenteeris East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas. «Pankadest on laenu keeruline saada ja riskimarginaali tõus on suurem Euribori langusest.»
annaabi.ee 
