Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele Tasu hoonestusõiguse eest. Eeldatakse, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule tasu hoonestusõiguse eest, aga kokku võib leppida ka teisiti (AÕS § 254 lg 1). Tasu võib maksta korraga või perioodiliselt. Kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga ning seda tehakse perioodiliste maksetena, on otstarbekas kanda tasu maksmise kohustus hoonestusõiguse kinnistusregistri kolmandasse jakku reaalkoormatisena. Hoonestusõiguse kokkuleppeline sisu Lisaks seadusest tulenevale sisule võivad pooled kujundada seda ka kokkuleppeliselt Võlaõiguslikult võib kokku leppida kõiges, mis ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega – kui tahetakse teha kehtivaks õigusjärglastele – siis tuleb kanda kinnistusraamatusse AÕS § 2551. Kokkulepped Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
Vajalik kinnisasja omaniku nõusolek ja õigustatud isiku tahteavaldus ning puudutatud isikute (piiratud asjaõiguste omajad) nõusolekut Kokkuleppel Hoonestusõigus ei lõpe kinnisasja müümisega sundenampakkumisel HOONESTUSÕIGUSE TASU Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Reeglina rahas, arvutamise alused ja muutmine määrata alustehingus. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse kaasomanikud vastutavad hoonestusõiguse tasu maksmise eest solidaarselt 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) OSTUEESÕIGUS Mõiste: Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku ostueesõigust
Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele Tasu hoonestusõiguse eest. Eeldatakse, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule tasu hoonestusõiguse eest, aga kokku võib leppida ka teisiti (AÕS § 254 lg 1). Tasu võib maksta korraga või perioodiliselt. Kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga ning seda tehakse perioodiliste maksetena, on otstarbekas kanda tasu maksmise kohustus hoonestusõiguse kinnistusregistri kolmandasse jakku reaalkoormatisena. Hoonestusõiguse kokkuleppeline sisu Lisaks seadusest tulenevale sisule võivad pooled kujundada seda ka kokkuleppeliselt Võlaõiguslikult võib kokku leppida kõiges, mis ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega – kui tahetakse teha kehtivaks õigusjärglastele – siis tuleb kanda kinnistusraamatusse AÕS § 2551. Kokkulepped Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
annaabi.ee 
