Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"reaalhind" - 3 õppematerjali

Finants juhtimine II töö
5
doc

Finants juhtimine II töö

See on piir, kus firma tulukus ja risk on omanikele ja juhtkonnale kõige vastuvõetavamad. Selleks tuleb välja töötada võlakohustuste arvetus mingite perioodiliste tähtaegade kaupa. Selleks võib kasutada erinevaid firma likviitsust iseloomustavaid suhtarve. Tulemusi peaks võrdlema mingite taustnäitajatega. Lühiajalise krediidi allika valimisel tuleb arvestada 3 põhitegurit. 1) Krediidi reaalhind. 2) Krediidi kättesaadavus vajalikul hulgal ja nõutaval ajal. 3) Konkreetse kreediallika kasutamise mõju teiste allikate hinnale ja kättesaadavusele. Lühiajalised krediidid võib jaotada kahte põhirühma: · kindlustamata - kõik need mille ainsaks tagatiseks on laenu andija usk lenuvõtja makseõvimesse tähtaja saabumisel. Seda liiki kõige levinum krediit on äri- e. kaubatehingud. Sammuti kindlustamata laenud komertspankadelt (arvelduskrediit/laen)

Majandus → Finantsjuhtimine
212 allalaadimist
Finantsjuhtimine - konspekt
18
doc

Finantsjuhtimine - konspekt

omakorda sõltub sellest milline risk ja kulutuste suhe on vastuvõetavad omanikele, see tõttu 5 peab juhkond väljatöötama strateegia, mis võimaldaks kasutatada võimalikult mitmekesiseid finantseerimise võimalusi, selleks, et hajutada tekkivaid riske. Lisaks tuleb allika valikul arvestada kindlasti veel teatud asjaoludega, nendeks on : Krediidi reaalhind Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas. Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2

Majandus → Finantsjuhtimine
208 allalaadimist
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

söe kasutamise ja kartuse söevarude lõppemise ees. 13 Ka 1970ndate aastate energiakriis tõstis uuesti teema päevakorda. Tõdeti, et toodang on üldiselt väga energiamahukas. Toonase energia hinnatõusu põhjused olid tegelikult küll poliitilised, mitte varude nappusest tulenevad. Ometi hakati hinnatõusu mõjul tegelema energiakokkuhoiuga. 1990ndate lõpus aga oli energia reaalhind langenud 1970ndate eelsele tasemele. Pikaajalised hinnamuutused Mitmete loodusvaradega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel ning HIND väljendab ootusi ja arvamusi tulevase puuduse või külluse suhtes. Seepärast on ökonomistid uurinud ennekõike pikaajalist hindade muutust (minevikus). Tegelikult ei ole pikaajalist hinnatõusu märgata. Pigem näitab reaalhindade ajalugu langust, vaatamata väga suurele rahvastiku kasvule. Mõnedel juhtudel esineb ajutisi hinnatõuse, kuid

Ökoloogia → Ökoloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun