Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusikaõpetuse koduseid ülesandeid teha, võiks õpilasel olla rohkem aega keskenduda reaalainetele, mis on 100% vajalikum kui mingisugused g-mollid ning astmed. Muidugi võib mõni õpilane otsustada tulevikus muusikaga seoses karjääriga tegeleda, sellepärast peakski olema õpilasel valik mis aineid ta õppida tahab, miinimum võiks olla 5 ainet. Mulle endale käib vahel pinda kehaline kasvatus. Kuigi see on mul alati väga heal tasemel olnud, olen ma tihti mõelnud, et alates põhikoolist ei tohiks õpilast hinnata vastu tema tahtmist. Põhjuseks see, et mõned õpilased on rohkem
ülbust, kuid kui seda õigesti kasutada tuleb see kasuks, vähemalt nii on elu õpetanud. Õnneks pole enam tagasihoidlikus voorus, nii et ei pea häbenema et ma polegi tagasihoidlik. Püüan teistest erineda ja tänu sellele silmapaista, meeldib vähene tähelepanu, kuid mitte liigne. Kui mulle anda mingi töö, siis ei lõpeta enne kui see tehtud on ega virise töö käigus. Motiveerida ennast pole mul raske. Koolis eelistan kindlasti reaalainetele humanitaaraineid, muidugi vahelduseks on hea lahendada kas füüsika, keemia või matemaatika ülessandeid. Asju milles olen nõrk on kahjuks ka mitmeid, esiteks pole ma eriti püsiv, meeldib ringi rännata ja põnevusi otsida, mis ei ole alati head. Võin mingi hetk teistele enda arvamust liialt peale suruda, nende kallal natuke liiga palju nalja visata ning sellega teiste tundeid riivata, kuid tegelikult mõtlen sellega, vaid head. Arvestan vähem teistega kui endaga, kaitsen enda
Inimesed alustavad oma haridusteed 7. aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud. Keemias ja füüsikas on igasugused katsed, millega tõestatakse ära faktid. Näiteks, kui õpilane ei tea Pythagorase ja Eukleidese teoreemi, siis on väga raske hakkama saada 9. klassis, kus peaaegu terve aasta käivad ülesanded nende
selline, kus: On vähem kirjutamist, rohkem oleks slaide, grupitöid jms (13) On rohkem praktilist tööd (6) Õpetaja seletab teema korralikult ära (5) Võhma kooli õpilaste arvates oleks huvitav tund selline, kus: On vähem kirjutamist (9) On rohkem praktilist tööd (7) Kasutatakse rohkem tehnoloogia võimalusi (5) Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (12) Humanitaarainetele (9) Praktilised ainetele (9) Loovainetele (6) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (9) Praktilised ained (8) Humanitaarainetele (6) Loovainetele (6) Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste õpetajad kasutavad tundides: Arvuteid , tahvelaruvuteid(6) Projektoreid (5) Slaide (5) Videosid (3)
Algkool oli nüüd 4 klassi, sellele järgnes 5 klassi keskkooli, kolmandaks astmeks oli 3 klassi gümnaasiumi. Tasuta haridust vähendati kahe klassi võrra ja nii jäid ehitatud hooned suureks, probleeme tekitas süsteemidelt üle minemine ja muudki. 1937 toimus uus reform. Esimene tase oli kas 4- või 6-klassiline algkool. 4-klassilise algkooli lõpetanu sai minna 5- klassilisse progümnaasiumisse. 6-klassilise lõpetanu läks 3-klassilisse reaalkooli, mis ei olnud aga suunatud reaalainetele. Viimane aste oli mõlemale 3 klassi gümnaasiumi. Lisaks hakati tähelepanu pöörama kutseõppele. Ainete eesti keeles õpetamiseks pidi tehtama eestikeelne terminoloogia. Õp: Oot-oot, miks maadlus ei ole. Minumeelest me just saime maadluses mingi medali. Sander: Ta ei ole päris eestlane. (Grete kägistab mõttes Sandrit) Õp: Et.. nagu Hiiuma päritolu siis.
2 SISSEJUHATUS Õppematerjal “Joonestamine” on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes eesti- ja venekeelsetes õppe- rühmades. Õppematerjali sisu on kooskõlas Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO) standardite nõuetega. Kutseõppeasutuses on joonestamine oluline õppeaine üld-erihariduslikust tsüklist. Selles õppeaines saadud teadmised on aluseks ka teistele tehnilistele ainetele ja reaalainetele, nagu nt lukksepatööd, elektritööd, keevitamistööd, masinaehitusmaterjalid ning üldainetele, nagu matemaatika, füüsika jne. Suur rõhk on asetatud ruumilise mõtlemise arendamisele. Aines õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid. Mistahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta. Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst.
annaabi.ee 
