Ta kuuliski kohale jõudes saani tulekut, kuid varsti järgnes sellele ka pauk. Tüdruk jooksis nii kiiresti, kui suutis. Doktorit oli tõesti lastud. Laura istus saani ja kihutas sellega härrasmeestemaja ette. Seal palus ta isa end aidata arsti trepist üles kandmisega. Ta küll aitas, kuid tema näol oli kogu aja mingi kummaline naeratus. Ta oligi vaimuhaige. Päevad läksid, kuid Meding sai terveks. Krahvitütar oli teda ravitsenud. Samuti oli neil vaja rääkida. Laura palus mehelt andeks ja teatas, et kui ta ikka veel tema kätt tahab, peab ta seda vaid nõudma. Pärast seda läks ta uksest välja. Doktor aga oli õnnelik, väga õnnelik.
Kohe tulid mõned naabrid oma rohtudega. Vilde võttis kõik nende rohud lahkesti vastu. Mõne aja pärast tuli veel inimesi, juba kaugemalt. Nende rohud võtis kirjanik ka vastu. Nii hakkasid igasugused inimesed, järjest kaugemalt, tulema Vildet ravima. Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab. Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta
Kohe tulid mõned naabrid oma rohtudega. Vilde võttis kõik nende rohud lahkesti vastu. Mõne aja pärast tuli veel inimesi, juba kaugemalt. Nende rohud võtis kirjanik ka vastu. Nii hakkasid igasugused inimesed, järjest kaugemalt, tulema Vildet ravima. Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab.Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta
Kohe tulid mõned naabrid oma rohtudega. Vilde võttis kõik nende rohud lahkesti vastu. Mõne aja pärast tuli veel inimesi, juba kaugemalt. Nende rohud võtis kirjanik ka vastu. Nii hakkasid igasugused inimesed, järjest kaugemalt, tulema Vildet ravima. Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab. Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta pani ennast
annaabi.ee 
