(Gross & Vahtramäe.) Pikaajaline kodune hapnikravi on üks osa kopsuhaigete rehabilitatsioonist. Hapnikraviga vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Patsientidele luuakse võimalus kodustes tingimustes hingata lisahapnikku. Tegemist on individualiseeritud raviga, mis nõuab organiseeritud raviteenuse osutamist. Koduse hapnikravi määravad pulmonoloogia spetsialistid. Kodust raviteenust osutavad õed, füsioterpeudid ja samuti patsiendi perearst ja kohaliku tervisekeskuse spetsialistid. (Gross & Vahtramäe.) Teadaolevalt kasutati hapnikku kopsupõletikuga haige raviks esmakordselt 1920. aastal USA- s. Koduse hapnikraviga alustati eksperimentaalselt 1950. aastal. Suuremale osale patsientidele korvatakse raviga seotud kulud valitsuse alluvuses olevate meditsiinihooldusprogrammide poolt. Euroopas alustati pikaajalise koduse hapnikraviga 1980-ndate aastate alul. Tänapäeval
juhul kui A ei oleks haigestunud, et tema palk oleks olnud suurem. Seega ei olnud A-l nõudeõigust, sest tema palga ja haigestumise vahel ei olnud seost, C juures sai suuremat palka. 5 Otsene kahju, mis tekib kehavigastusest need kulutused, mis tehakse tervise taastamiseks. Kohtupraktika: kahju tekitaja ei saa kannatanule ette heita, et kannatanu ei valinud kõige odavamat raviteenust. Kohtupraktika: juhul, kui kannatanu nõuab, peab kahju tekitaja raviteenuse kulud talle ette hüvitama. Ühele isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, ei teki mingeid teisi nõudeid, kui need, mis on §-130 lõikes 1 kirja pandud. Kellel, mis liiki, mis ulatusega mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustamise korral? § 130 lg 2. 3-2-1-111-96: vajalik on püsiv kahjustus, et mittevaralise kahju nõue saaks tekkida.
Kahju hüvitamise nõue puudub, sest kahju pole tekkinud (sissetulek oli sama suur või suurem). Saamata jäänud tulu saamiseks kahjuhüvitisena tuleb ära tõestada, et varaline sissetulek on väiksem kuna isik ei saa vastaval konkreetsel ametipostil töötada. Otsene kahju antud puhul on need kulutused mida isik teeb või on teinud oma tervise taastamiseks. Kahju tekitaja ei saa kannatanule ette heita, et kannatanu ei valinud kõige odavamat raviteenust. Teatud juhtudel võib ka kannatanu ravikulude nõue minna üle haigekassale. 36 Kohtupraktikas on leidnud kinnitamist ka põhimõte, et kahju tekitaja peab kannatanule need kulud ette hüvitama, mitte pärast seda kui need kulud on kantud. Kehavigastuste ja tervisekahjustamise puhul ei teki mingisuguseid muid nõudeid kui need, mis on kirjas 130 lg 1-s.
annaabi.ee 
