kasutuskõlblikkus,teiste ravimitega kokku sobivus Milline manustamisviis on kõige enam levinud, miks?suukaudne kõige lihtsam viis Nimeta 5 ravimi imendumist mõjutavat faktorit: 1. Lahustamisviis 2. Tingimused manustamiskohal3. Kontsentratsioon 4. Manustamiskoha verevarustus5 manustamiskoha pindala Millest sõltub suukaudselt manustatava ravimi toime saabumise kiirus? söögiajast ravim imendub kõige kiiremini tühja kõhuga, ravimvormist,ravimi füüsikalis-keemilistest omadustest, mao-soole pH-st, Mida ja kui palju soovitatakse suukaudselt manustatavale ravimile peale juua?leige vesi või puuvilja mahl 0.5-1klaasitäit Nimeta (5) suukaudselt manustatavatravimvormi:kapsel,tablett,pulber,drazee,tinktuur,ravimtee Nimeta viis (5) erinevat ravimite manustamisviisi: suukaudne, manustamine kõrva, silma, pärasoolde veenisisene . nahaalune - lihasesisene
Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamisega) ja ravimid ei imendu kohe verre. 31. Mis on suukaudse manustamise puudused? haige võib unustada ravimit võtta, eksimise võimalus, oksendamise korral ravim läheb kaduma, ravim tehakse kahjutuks seedetraktis, vastastikune toime toiduga, aeglane toime 32. Millal saabub toime suukaudsel manustamisel? umbes 20-30 minuti jooksul, sõltub seedetrakti täitumise astmest ja ravimvormist 33. Ravimvormid, mida saab manustada suu kaudu: PULBRID, KAPSLID, TABLETID, DRAŽEED, GRAANULID, spansulid, ravimpliiatsid, lahused, leotised ja keedised, ravimteed, tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid, tilgad 34. Manustamine keele alla ehk sublingaavlne manustamine. 35. Kui kiiresti saabub toime keele alla manustamisel? Toime saabub 30 sekundi – 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast. 36. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?
poole) gaasi lahustuvusest veres kopsuventilatsiooni mahust vereringe kiirusest BIOSAADAVUS on farmakokineetiline mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist (väljendatuna protsentides) jõuab vereringesse. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet imendumise iseloomustamiseks suukaudsel manustamisel. Ravimi biosaadavus sõltub: o toimeaine füüsikalis-keemilistest omadustest o temaga koos manustatud toime- ja abiainetest o ravimvormist o manustamiskohast- ja viisist o imendumistingimustest o ja paljudest teistest asjaoludest Eristatakse ¤ absoluutset biosaadavust, mille abil võrreldakse sama toimeaine jõudmist vereringesse veenisisese manustamisega (veenisisesi jõuab vereringesse 100% ravimit) ¤ suhtelist biosaadavust, mille abil hinnatakse kahe erineva ravimpreparaadi ühesuguse manustamisviisi kasutamisjärgselt vereringesse jõudnud toimeaine hulka
Vabanemine võib toimuda kas ainult diffusiooni või diffusiooni ja erosiooni tagajärjel. Ka diffusiooniprotsess võib olla erinev, näiteks toimuda ainult raviaine pinnalt. 5. Milliseid kineetilisi mudeleid järgides toimub toimeaine vabanemine ravimvormidest? 0-järu vabanemiskineetika toimeaine vabanemine toimub küllastatud lahusest läbi teatud membraani (näiteks kapsel) I-järku vabanemiskineetika toimeaine vabanemine ravimvormist toimub Ficki difusiooniseaduse järgi. Enamikest ravimvormidest toimub raviaine vabanemine I järku kineetika järgi Aeg-sõltuvus vabanemiskineetika kui on tegemist näiteks maatrikstabletiga (see on kärg, millele on ehitatud tabeltt), siis kekkond tungib tabletti sisse ja vabanemine on komplitseeritum, kuid siiski ajast sõltuv. 6. Raviaine vabanemist mõjutavad tegurid Füüsikaliskeemilised tegurid tähtsaim neist on lahustuvus aga ka
annaabi.ee 
