Vahel täiesti lootusetute haiguste korral, näiteks marutõve puhul. Harilik kadakas Marikäbidest saab valmistada teed või tõmmist, tinktuuri, siirupit või isegi õli, kusjuures neil kõigil on ravitoime. Organismist vett väljutav ehk diureetiline toime. Desinfitseerivat mõju: see põhineb eeterlikel õlidel. Eri toimeained ergutavad ka seedekulgla näärmete talitlust. Mets-kibuvits Ravimitoormena kasutatakse vilju, nn kibuvitsa-marju ja juuri. Kibuvitsaravimeil on üldtugevdav, sappi- ja kust-ajav, verejooksu peatav, ateroskleroosi- ja põletikuvastane toime. Mets-kibuvits Kasutatakse ka vitamiinivaegsuse, vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse), maksa-, neeru-, mao- ja soolehaiguste, verejooksu-soodumuse ning neerupealise vaegtalituse korral, aga ka verejooksu peatamiseks ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
neerupealise vaegtalituse korral, aga ka verejooksu peatamiseks ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Tuleb aga meeles pidada, et kibuvits vähendab verevoolavust ja seetõttu on vastunäidustatud tromboosveenipõletiku (tromboflebiidi), endokardiidi (südamesisekestapõletiku) ning III staadiumi südamepuudulikkuse puhul. Pikaajalise ja suurtes annustes tarvitamise korral võib lakata või väheneda kõhunäärmehormooni - insuliini teke. Ravimitoormena kasutatakse vilju, nn kibuvitsamarju ja juuri. Marju korjatakse enne külmade tulekut, kui marjad on täisvalminud. Külmunud marjadel ei ole ravitoimet. Marjad pannakse õhukese kihina korvi. Marju võib kuivatada kuivatis, ahjus või praeahjus temperatuuril 90-100 °C, vältides nende kõrbemist. Õigesti kuivatatud kibuvitsamarjad on punakaspruuni või kollast värvi. Säilitatakse suletud purkides 2 aastat.
küsimustega, ehki taustaks võivad olla majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele nii, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele Näiteks, nii metsade häving kui ka mulla kulumine ja vaesumine on seotud suureneva rahvastiku survest tingitud ökoloogiliselt tundlike alade üleasustusega. Troopiliste taimeliikide kasutamine ravimitoormena on õpetanud hindama nende bioloogilist mitmekesisust. Liigilise mitmekesisuse kaitsmine planeedil Maa on ülesanne, mis tuleb lahendada kollektiivselt. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu. Eesti bioloogiline mitmekesisus Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud umbes 23 500 ehk 60%. Ülejäänud 16500 liiki ehk 40% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on
annaabi.ee 
