Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis. Farmakodünaamika uurib ravimite mõju organismile. Farmakokineetika uurib ravimite imendumist jaotumist metabolismi eritumist Farmakodünaamika uurib ravimite poolt põhjustatud efekte mehhanisme, mille kaudu need tekivad Kanalid ja transportermolekulid membraanides Oluline on verre jõudva ravimi suhteline hulk - Biosaadavus Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole. Hematoentsefaalehk veri-aju barjäär. Nefron - neerude talitluslik ühik. Peamiseks eritumisteeks on neerud, kuid ravimid erituvad ka sapi, higi - ja rinnapiimaga Pärast ravimi manustamist selle sisaldus veres algul tõuseb ja seejärel hakkab langema - algul kiiremini, siis aeglasemalt Veeni Biosaadavus 100% Kiire toime Ohtlik, imendumine kontrollimatu Lihasesse Väldib seedekulglat Depoopreparaadid Ärritav, mahud mõõdukad
Rohem vähem Vähemrohkem Sõltub ravimi Sõltub molekuli mahtuvus Kandjal, mis võib küllastuda; Kandjal, nõuab energia rasvlahustuvsest ; läbi poori millele võivad pretendeerida kulutamist (tavaliselt ATP) ioniseeritusest teised molekulid Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole, NB ! liigib vaid seondumata fraktsioon. Hematoentsefaal- e. veri-aju barjäär suurem osa suurtest molekulidest & 1 - neuroleptik psühhoosi raviks kasutatav rahustav ravimiterühm 2 - antideperessant depressiooni raviks kasutatav psühhofarmakon 3 - nootroopik mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » elektrilise laenguga molekulid ei pääse läbi.
" Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus olla suurem kui kasvumullas ja ületada loomsele toidutoormele kehtestatud piirnormi, millega kaasneb oht inimese tervisele (Lillenberg 2011) Pideva antibiootikumide pinna- ja põhjavette sattumise tulemuseks on mikroorganismide resistentsus ehk vastupanuvõime olles harjutatud madalamate annustega, ei tarvitse hiljem ka raviks mõeldud annus neid enam murda (Ravimiamet 2015). Kirjeldatud ainetega tehtud katsed näitavad, et antud ravimid võivad koguneda ka