puudub kohustus. Riik on aga kohustatud maksma vanaduspensioni vastavalt isiku tööstaazile. Tekib olukord, kus riigi varasalv tühjeneb, aga tulumaksumaksjate arv väheneb drastiliselt. Ei saa ka märkimata jätta pensioniealiste terviseprobleemide sagenemist. Tänapäevane arenenud meditsiin suudab hoida vererõhu normis ja liigesed liikuvad ka väga eakatel. Sellega aga suurenevad haigekassa kulutused, kuna suur osa ravikuludest kompenseeritakse pensionäridele. Kuid haigekassa saab oma rahalised vahendid maksumaksja käest, kellede arv pöörvõrdeliselt pensioniealiste arvu kasvuga hoopiski langeb. Rahvastiku vananemisega kaasneb kindlasti ka sündide arvu vähenemine, kuna vanemas eas ei ole naised enam võimalised järglasi saama, isegi kui nad seda tahaksid. Ent tihtipeale pensioniealised ei soovigi enda ümber pisiperet just seepärast, et soovitakse rahulikku elu ja vaikust
kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju 2) kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud või saamata jääv tulu. Kehavigastuse või tervisekahjustuste korral tuleb arvestada erinevate kindlustushüviste ja riikliku sotsiaalkindlustuse sooritustega. Riiklik haigekassa hüvitab kahjustatud isikule reeglina nii teatud osa ravikuludest kui ka saamata jäänud töötasu seaduses sätestatud ulatuses. Sellisel juhul läheb kahju hüvitamise nõue seaduse alusel üle sotsiaalkindlustuse kandjale. Selles ulatuses ei saa kahjustatud isik enam kahjunõuet maksma panna (erand: kannab ise ravikulud medikamentide ostmise jne. samuti katmata jäänud töötasunõuded). Teise isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju (VÕS § 129) Isiku surma põhjustamisest tulenevad kahjunõuded võivad tuleneda kulutustest, mis on
kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju 2) kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud või saamata jääv tulu. Kehavigastuse või tervisekahjustuste korral tuleb arvestada erinevate kindlustushüviste ja riikliku sotsiaalkindlustuse sooritustega. Riiklik haigekassa hüvitab kahjustatud isikule reeglina nii teatud osa ravikuludest kui ka saamata jäänud töötasu seaduses sätestatud ulatuses. Sellisel juhul läheb kahju hüvitamise nõue seaduse alusel üle sotsiaalkindlustuse kandjale. Selles ulatuses ei saa kahjustatud isik enam kahjunõuet maksma panna (erand: kannab ise ravikulud medikamentide ostmise jne. samuti katmata jäänud töötasunõuded). Teise isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju (VÕS § 129)
preemiaid ja honorari. Siiski ei olnud ajakirjanikud oma eluga rahul, kuna puudusid sotsiaalsed tagatised. Kui 1936 asutati kultuuritegelaste pensionikassa, liitus sellega 100 ajakirjanikku, mis näitas, kui suurt vajadust tunti kindlustatuse järele. Haiguse ja õnnetuse puhul andsid toetusi ajakirjanduse sihtkapital ja EAL. Vaid üksikud ajalehed olid oma personali haigekassas kindlustanud. Näiteks kattis ETA 80 % oma ajakirjanike ravikuludest. Propagandatalitus Pisut lähemalt ajakirjandust reguleeriva institutsiooni tööst Eesti Vabariigis. 1934.a septembris loodi Valitsuse Informatsiooni- ja Propaganda Talitus, et korraldada riiklikku ja rahvuslikku propagandatööd ning anda valitsuse ja ta asutuste kohta informatsiooni. Loodud organ hakkas kontrollima ja suunama ajakirjanduse sisu. Eesmärk oli suunata avalikku arvamust, korraldada poliitilist organiseerumist, teha ajakohast selgitustööd.
annaabi.ee 
