Sageli õitseb ta veel ka pärast mitmekraadilist külma maapinna sulades, isegi detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks). Korjata soovitatakse päikeselise ilmaga pärast hommikukaste kuivamist, sobivaima ajana suvel kella 10 ja 13 vahel. Siis on ravitoime kõige suurem, sest saialilles rohkesti leiduvaid eeterlikke õlisid (ta ühte head ravikomponenti) on hommikupoole ja päikesepaistega taime maapealses osas kõige rohkem. Korjamisel võib külge jääda kuni 3 cm pikkune õievars. Kuivatamiseks soovitatakse võimalikult hämarat ja sooja kohta, kuid temperatuur ei tohiks ületada 4045 °C. Laotatakse laiali õhukese kihina ja segatakse sageli. Kuivatamise võib lõpetada, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitamisaeg on maksimaalselt 2 aastat. Saialillest valmistatakse saialilleteed ,-salvi ,-õli ,-mahla ja tinktuuri ,mida
kuskil 5-15 protsendil inimestest on suur hüpnoosi allumise võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkigel transiseisundi esile kutsuda, välja arvatud mõned erandid (5 protsenti), kes on võimetud hüpnoosile alluma (S. Fisher, 2009). 4. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik. Hüpnoosi praktikud rõhutavad, et hüpnoos on täiesti loomulik seisund. Seda kasutatakse kui ravikomponenti abistamaks inimesi. Seega ei ole tegemist ri kristliku ega ka mittekristliku tegevusalaga, vaid hüpnoos on lihtsalt üks meditsiiniline tehnika. Samas ei ole hüpnoos imeravim ning toimib tõepoolest siis kui inimene seda väga tahab ning usub sellesse. Hüpnoos töötab alati nii nagu inimene seda ise soovib. Seetõttu ei saa hüpnoos olla inimesele kuidagi viisi ohtlik ega kahjulik (M. Streeter, 2004). 5. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseeritava.
G. Popov (vt lisa 3), kes väidab, et 25% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad, 2% inimestest ei allu absoluutselt hüpnoosile, lapsed alla kaheksa aasta kogevad hüpnoosi kui kerget und ja vaimuhaigeid patsiente ei ole võimalik hüpnootilisse transsi viia (Kruglov 1979: 28). 1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik Hüpnoosi praktikud rõhutavad, et hüpnoos on täiesti loomulik seisund. Seda kasutatakse kui ravikomponenti, abistamaks inimesi. Seega ei ole tegemist ei kristliku ega mittekristliku tegevusalaga, vaid hüpnoos on lihtsalt üks meditsiiniline tehnika. Samas ei ole hüpnoos imeravim ning toimib tõepoolest siis, kui inimene seda väga tahab ning usub sellesse. Hüpnoos töötab alati nii, nagu inimene seda ise soovib. Seetõttu ei saa hüpnoos olla inimesele kuidagiviisi ohtlik ega kahjulik (Streeter 2006: 58-59). 1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata