keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad küsisid Ravicilt dokumente ja muidugi tal polnud neid. Algul saadeti ta kaheks nädalaks vanglasse. Hiljem riigist välja. Ravic saadeti Sveitsi, kus ta elas ajutiselt üsna Saksamaa lähedal. Ta naasis Prantsusmaale kolme kuu pärast. Selle ajapeale oli Joan endale juba uue mehe leidnud
Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Ei saa täiesti öelda, et ta oleks varjusurmas olnud või midagi taolist, kuid Ravic oli nagu võtnud elust puhkuse - ta pigem lasi end rutiinist kanda, kui rabeles ise edasi. Mõningane kalvadosi pakutav rõõm ei elustanud teda piisaval määral. Joan tundis pea sarnast tüdimust kõigest. Tegelikult oli tema olukord hullemgi kui Ravicul: mees pidas ennast ise üleval, Joan lasi end meestel kanda. Ta oli toeta täiesti abitu, nagu kassitapp. Maadligi ilma kelletagi, kellele toetuda. Sellisena Ravic ta leidiski. Oma edasisele elule otsa vaadates ei teadnud mees, mida see naisenatuke talle tähendama saab. Ja kui Joan pole olnud üksi nii nõrk, poleks nad teineteist tundma saanudki. Jälgides Joani kui üksikisikut, ilma Ravicuta, näib ta olevat mehe vastand suhtes romantikaga - ta tundub
ergemat. Joan Madou. Ta tundub liiga romantiline et priselt nnelik olla. Lbi teose on ta kuidagi rn ja linaiselik, ei oska eriti mehi valida - vi pigem, pdes vimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicult, valib esimese ettejuhtuva, mis saab ka talle saatulikuks. Joanis on midagi, mis ei lase tal meest mista, ta on klammerduv ja nrk, meeleheitlikult pdes silitada Ravicu tielikku thelepanu. Joan tundis pea sarnast tdimust kigest nagu Ravic.oli tema olukord hullemgi kui Ravicul: mees pidas ennast ise leval, Joan lasi end meestel kanda. Ta oli toeta tiesti abitu, nagu kassitapp. Maadligi ilma kelletagi, kellele toetuda. Sellisena Ravic ta leidiski. Oma edasisele elule otsa vaadates ei teadnud mees, mida see naisenatuke talle thendama saab. Ja kui Joan pole olnud ksi nii nrk, poleks nad teineteist tundma saanudki. Milj: Hall ja vihmane Pariis. 7.) Mulle meedis see raamat vga . See oli oma moodi romantiline , aga kahju
annaabi.ee 
