ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu
kvaliteedile, kombineerides mittestigmatiseerivat laste treeningut koolikeskkonnas kvaliteetse vanemate koolitamisega. Multisüsteemne teraapia Multisüsteemne teraapia (MST) on intensiivne pere- ja kogukonnapõhine kohtlemine, mis on mõeldud teismelistele tõsise väärkäitumisega noorukitele, kelle puhul on oht, et nad eraldatakse perest ja paigutatakse mõnda institutsiooni, näiteks erikooli või raviasutustesse. MST keskendub riskiteguritele, mis on teadaolevalt seotud delinkventsusega ning ilmnevad keskkondades ja süsteemides, milles noored viibivad. Eesmärgiks on tugevdada vanemate oskusi, et tulla toime teismelistel ilmnevate raskustega ning nõustada noorukit, et ta suudaks hakkama saada perekonna, eakaaslaste, kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad endas strateegilist ja strukturaalset pereteraapiat, käitumuslikku vanemate koolitust ja kognitiiv-
või ajutiselt) kurjategijale vastu seisma, on vajalik teostada üldise ja spetsiaalse iseloomuga abinõusid. 133 Kuna paljud kuriteod pannakse toime tänaval ja avalikes kohtades joobnud isikute suhtes, kes on abitus olekus, tuleb politsei jõududega süstemaatiliselt joobnuid üles korjata. Passiivsete kannatanute osas, kelleks on lähikondsete vägivalda ja mõnitamist kannatavad kroonilised haiged ja vanurid, on otstarbekas nende paigutamine hooldekodudesse ja raviasutustesse. Selline meede lubab kõrvaldada ohtlikku kontakti kannatanu ja kahju tekitaja vahel ning võimaldab ajareservi edasise profülaktilise töö organiseerimiseks. 134 Aluste olemasolul võib kasutada passiivse kannatanu julgeoleku tagamist, isoleerides teda, aga mitte kahju tekitajat. Siin on võimalik kriminaalvastutusele võtmine ähvardamise eest, samuti teiste kuritegelike ilmingute eest, mis on kvalifitseeritavad teisiti. 135
annaabi.ee 
