Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.
muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal". Teine rühmituse liige Georges Auric tutvustas Honeggerile Jean Cocteau loomingut, kellest sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel. Teoses, millest sai II MS ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka orkestratsioon: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli Martenot' lained. 7
annaabi.ee 
