· Metsavennad ja nende sugulased/kaasaaitajad · Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed Repressioonide ohvriks Eestis langes aastatel 19441954 ligikaudu 30 tuhat inimest, kes saadeti vangi ja sunnitöölaagritesse või asumisele peamisele NSVL, põhja ja idapiirkondadesse. Suurimaks vägivallaaktiks neil aastatel oli 1949 aasta märtsiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse ~21 tuhat küüditatut alates imikutest, kuni raukadeni. 2. Relvastatud vastupanuliikumine: Nõukogude korra taastamine 1944 ei meeldinud enamikule eestlastele. Seetõttu leidus küllaltki palju neid, kes läksid Nõukogude armee saabudes metsadesse varjule ning hakkasid metsavendadeks. Kuni 1953 aastateni leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest, kellest ~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid relvastatud aktsioonides Nõukogude vägede ja julgeolekuüksuste vastu või tapsid parteiaktivistide maapiirkondades). Enamik
kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi. Kui Rooma riik vallutas Kreeka, Kreeka kunst alistas omakorda Rooma. Rooma toodi laevadega Kreekast tuhandeid skulptuure, kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid Roomas välja kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala: portreed ja ajaloolised reljeefid. (Nt. Cicero büst.) Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid
joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi. Pergamoni koolkonna kuulsaim ja suurepäraseim teos oli Zeusi altar, mida ümbritses 2,3 meetrit kõrge ja 130 meetrit pikk friis. Sellel on kujutatud jumalate võitlust gigantidega. Pergamoni altaris on ilmekalt näha hellenistliku plastika üldised tunnused püüe tohutute vormide ja ülemäärase tundekülluse poole. Rhodosel valminud töödest on tuntuim grupp "Farnese härg", mis kujutab stseeni, kuidas
annaabi.ee 
