2p. Suur osa Grüntheli luulest on leidnud inspiratsiooni gümnaasiumi- ja sõja-aastatest. 7. Nimeta Ivar Grünthali kaks värssromaani. 2p ,,Laulu võim" ja ,,Peetri kiriku kellad". 8. Nimeta esimeste pagulusaastate romaanide ja novellide teemasid. 3p. Arved Viirlaiu ,,Ristideta hauad", romaan kirjeldab sõja viimast, meeleheitlikku etappi 1944 aastal, mil soomepoisid naasid Eestisse ja nende ümber sulgus kommunistide piiramisrõngas. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujanust, pääsemilootuse püsimisest ka kõige lootusetumas olukorras. Ilmas Talve optimistlikus sõjaromaanis ,,Juhansoni reisid" käsitleb peategelane oma heitlust sõjakaoses kui turismireisi Eesti teemalistest teostest paistis silma August Mälgu kaheköiteline romaan ,,Tee kaevule". Romaanist ,,Tee kaevule" võib soovi korral rääkida kui pagulase probleemide asetamisest väljapoole pagulust. 9. Kes oli 1960. aastate proosadebütantidest tähelepanuväärseim? Nimeta tema teoseid. (3)
Sõda ja kodumaalt põgenemine A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis soomepoisidnaasidEestissejanendeümbersulgus kommunistidepiiramisrõngas.Mingil hetkelon selge, et riigi päästmiseks ei anna enam midagi teha, küsimus on vaid üksikuis inimeludes. Peategelane Taavi Raudoja võitleb lootusetust võitlust, ent ka kõige lootusetumast võitlusest on võimalik eluga välja tulla. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujänust, pääsemislootuse püsimisest. I. Talve "Juhansoni reisid" (1959). On optimistlik sõjaromaan, mis käsitleb peategelase heitlusi sõjakaoses kui turismireisi. Tegelased liiguvad läbi Euroopa sõjatandri püüdes igast situatsioonist võtta parimat. A. Mälk "Teekaevule" (1952-53).Kaheköitelineromaan.KujutabedukakoolidirektoriHugoTeisi hngelist krahhi. Hugo Teis on tasakaaluka ja mõistusliku eluvaatega õpetaja, kellel on lootusi ministrikohale
Talle omistati I liigi 1. järgu Vabadusrist ja kingiti talu Väike-Maarja lähedal. Pitka on autasustaud veel I klassi Kotkaristiga, Inglise Püha Georgi ja Püha Michaeli komandöriristiga ning Läti Karutapja ordeni II klassi aumärgiga. "Kontraadmiral Johan Pitka teened võitluses iseseisvuse eest, rahvusväeosade loomisel ja Vabadussõjas on ainulaadsed. Nad on kantud omakasupüüdmatusest, palavast isamaa-armastusest, tervest mõistusest ja raugematust optimismist. Tema teened on kirjutatud kustumatute tähtedega Eesti vabadusvõitluse ajaloosse," kirjutab Fred Limberg oma raamtus "Isamaa eest". Johan Pitkast oli saanud kangelane. Ta oli üks neist, kelle Inglise valitsus tõstis Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrval aadliseisusesse. Vabadussõja järel kirjutas K. A. Hindrey: " Kaubeldakse ja tingitakse, pannakse jalga üksteisele taha, üks erakond sööb teist, õitseb korrupsioon. Üldine isamaaline huvi uinub peaaegu täielikult
annaabi.ee 
