kannupoisi omale taskusse ja läks tema asemel jõudu katsuma. Nad viskasid kive võidu. Vetevaimu oma lendas Võrtsjärve kaldale, Kalevipoja oma aga Peipsi järve kaldale. Seepeale tahtis vetevaim veel rammu katsuda ja tegi ettepaneku vägikaika veoks. Kalevipoeg võitis teda jälle. Kalevipoeg, Alevipoeg ja kannupoiss olid väga rõõmsad, kuid siis meenus Kalevipojale sepa ähvardus Soomest. Ta käskis Alevipojal palju varandust soome sepale viia, et tolle viha raugeks ja Kalevipoega oht ei ähvardaks. Kui Alevipoeg oli läinud, istus Kalevipoeg maha ja hakkas tegema plaane, kuidas rahvast sõdade eest kaitsta ja õpetas kannupoissi. Ka jättis Kalevipoeg talle ülesandeks valvata, kuni ta Peipsi taga käib. Seejärel jäid nad magama. Ilmaneitsi lendas taevast maa peale, sest ta oli silmanud kaevu ja tahtis sealt oma janu kustutada. Võlutuna tema ilust, tahtis talle appi tulla poisikene metsast, kuid tema peale ehmatas neitsi ja pillas oma sõrmuse kaevu
ja lõppes arm, jäi hirm ja lein. Ja Eesel surmale siis saigi määratud. Siis Lõvi pidas nõu ning lausus: "Sõbrad head, me endi kuritööd ja vead Ka oled saks või sant, eks sedamööda vist andsid põhjuse seks taudiks. palees sind soosita või risti lööda. Kui patuseima meist ohverdaks, ehk raugeks taeva kättemaks, 17. Ülevaade Moliere'i loomingust. Vähemalt 3 tähtsamat näidendit jutustada. Molière (1622 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. "Naeruväärsed eputised"(1659) :Kaks Pariisi aadlihärrat, La Grange ja Du Croisy lahkuvad rahulolematult Gorgibuse, rikka provintsist pärit kodanlase juurest, kes oli hiljuti saabunud Pariisi, et oma tütre Madeloni ja nõbu Cathose mehele panna
Headel aegadel, s.o. meie juhtumi puhul hea juhtimise ajal, teevad sellised meeleolud need kihid riigi jaoks üpris hinnaliseks. Halva juhtimise ajal aga viivad need omadused lihtsalt hirmsate tagajärgedeni. Kui kogu Saksa rahvuslik liikumine tahtis läbi viia tõeliselt tõsist võitlust, oleks ta pidanud eelkõige püüdma oma poole võita masse. Seda ta aga teha ei suutnud ja see jättis ta ilma sellest stiihilisest jõust, mis on vajalik selleks, et laine kõige lühema aja jooksul ei raugeks. Kui partei ei järginud seda printsiipi algusest peale, ega viinud seda ellu, siis selline uus partei ei oma järgnevalt juba isegi võimalust kaotatut heaks teha. Kui partei päris algusest peale koondab suurearvuliselt mõõdukaid kodanlikke ele-mente, määrab see ette, et oma sisemises korralduses hakkab partei orienteeruma sinnapoole. Niiviisi lõikab partei end juba algusest peale ära perspektiivist võita omale suurte jõudude poolehoid rahva alamatest kihtidest
tegema oma kunsttükke ikka kõrgel lae all ja ilma kaitsevõrguta, ehk muidu ei huvita ka kõige kaelamurdvamad tembud kedagi. Miks mitte? Pole surma karta, õigem -- loota, inimene tahab ainult neid tempe näha, kus on kindel lootus surma peale. Mõistate? Teda vaimustab ja võlub ainult surm. Mis siit järgneb? Siit järgneb: kui oleks võimalik leida mingisugune kaitsevõrk, mis hoiaks sõdureid lahingus surma eest, siis oleks kõigil kohe sõjahimu läinud. Isegi naistes raugeks siis sõjavaimustus, kuigi nemad armastavad verd ja surma rohkem kui mehed. Aga niisugust kaitsevõrku leiutada on võimata, sest tapariistade täienemine on ikka kiirem kui kaitseabinõude arenemine. Mõistus on ainult kirgede ori, ja et inimese suurim kirg on surm, siis peab mõistus enne kõike muretsema tapariistade eest. Sellega langeb viimne võimalus memmelise psühholoogiaga igavest rahu teostada, järele jääb ainus tee, nagu ma juba ütlesin: