lasub lumi, lumi, külm ja hingetu / ..." Samas juhtub talvel nii, et ,,meelde tuleb kõik, mis hää: lilled, laulud, soojus, valgus." Talviku jaoks sümboliseerivad talve jõulud: ,,Nii südaööni sumpasime ringi / ... / Kuid leebe nukrus looritas me hingi, / sest võõraist aknaist ,,Püha öö" meil' kajas." Underi puhul tekibki tunne, nagu oleks ta suve-inimene. Kui ta talvel meenutas suve tunnusmärke, siis suve lõppedes jääb ta möödunud kuid taga igatsema: ,,Need hilissuve rauged päälelõunad! / Mu üle tuleb lahkumise lein, / kui hellal meelel aiateedel käin / ..." Minu meelest kõige paremini kirjeldab Under aga suve ühes luuletuses, kus äsja on lõppenud vihmasadu: Käib sisse-välja päikse, häälte rõõmu, uut pihlapuna purskub tuppa puust, toob kaasa küpsest suvest suure sõõmu, mis tusa mõrumaigu uhab suust.
HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng.
surutud. 1300.aasta paiku lisati piigile kaitseraud, teraketas, mis kaitses rüütli kätt. 5.7Hobused Rüütlit tunti tema hobuse järgi- hobune oli tema väärikuse märgiks. Paljude Euroopa keeltes tähendabki sõna ,,rüütel" hobusemeest. Rüütli sõjahobuseks oli agressiivne sugutäkk, kes oli spetsiaalselt aretatud ning õpetatud arvatavasti ka vastaseid hammustama ja neile kabjaga virutama. Tal oli turske kere, ta võimsad kopsud ei lasknud ta väel rauged ja ta tugevad lihased võimaldasid kanda ka raudrüüs rüütlit. Kõrge, seljatoega sadula ja pikkade jaluste tõttu oli rüütel hobusega otsekui kokku keevitatud- ta peaaegu seisis oma sadulas ja see asend oli erakordselt turvaline. Ta hobune oli kärmas ja palju väiksem kui sõjaratsu, juhuks kui mõni sai haavata, suri või ei olnud kasutamiseks heas vormis. Kõige paremad täkud olid destrierid. Nende nimetus
PADJANÄOGA RINGI KÄIN NÄKK HOMMIKUNE UDULAAM NIIDUL LAOTAMAS VEEL TIIBU METSA POOLE SAMMUN MA JÄRVE KALDAL PEATUN VIIVUKS VEEPIND SILE - PEEGELKLAAS VESI LAISALT KALLAST TAOB JÄRSKU RABANDUSE SAAN JÄRVEST TÕUSEB NÄKK - JA KAOB 10 11 KIVI TAGA, EEMAL VEIDI TEDA JÄLLE MÄRKAN TAAS KULDSEID JUUKSEID KAMMIB NEIDIS NAHK NII HELE, PILK ON MAAS KAUNID PUUSAD PAISTMAS VEEST, NÕTKED LIIGUTUSED RAUGED SAATUS ÕNNISTAND MIND MEEST ELUSTUNUD MÜÜDID KAUGED… MIS SA VAHID, MOLKUS – KUULED? LAUSUVAD SIIS NÄKI HUULED: PURJUS OLED SA VÕI KAINE? POLNDKI NÄKK, VAID NAABRINAINE. MÜÜR SIINPOOL MÜÜRI ELAS MEES SIIN TA ELAS JUBA AMMU OLI VALIND OMA TEE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND SEALPOOL MÜÜRI ELAS NAINE SEAL TA ELAS JUBA AMMU POLNUD INGEL, OLI MAINE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND PÄIKE LOOJUS, ISTUS MEES MÕTTEIS TREPIL, MAJA EES EHAKUMA AKNAL KÄIS
annaabi.ee 
