meeldetulemist (näiteks meenuvad pidevalt mälestuspildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. VAEGMÄLU ehk HÜPOMNEESIA puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. (teatud ajukahjustuste, näiteks seniilse dementsuse (see on raugastumisega seotud nõdrameelsus) korral süveneb vaegmälu pidevalt. Uus informatsioon enam meelde ei jää ja teadvusse tulevad mälestused üha kaugemast minevikust. Nii võib 80aastane vanaproua pidada ennast 25aastaseks äsja abiellunud nooreks naiseks) JOOBE-MÄLULÜNK mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.
Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. 6. Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Oleneb siis haigustest, toitumisest, pärilikkusest, jms.
Menstruatsioon- Kui ovotsüüt jääb viljastumata, hävib koos temaga ka kollakeha ning algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. Lk. 91 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 1. Rakkude tasandil: Ø toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett Ø väheneb rakkude jagunemise intensiivsus Ø nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb Ø osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk Ø muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: Ø väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus
Vananemine on ajast sõltuv protsess, mille käigus organismi füsioloogilised funktsioonid ja anatoomilis-histoloogilised struktuurid, mis on vajalikud elus püsimiseks ja paljunemiseks hakkavad kõhetuma ja manduma Bioloogiliselt võib vananemist vaadelda kui molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste kuhjumist, mis viivad funktsionaalsete muutusteni (nt mitokondriaalse homeöstaasi kadumine, rakujagunemise peatumine, vähenenud regeneratsioonivõime) kudedes ja rakkudes Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab Mõningaid eluea rekordeid: äädikakärbes 3 kuud, hiir 4,5 a, rott 7 a, koer 29 a, Aafrika elevant 86 a, kilpkonn 190 a, tuataara ~200 a, angerjas 155 a, Islandi karp (Arctica islandica) 507 a.
annaabi.ee 
