Millise sündmusega seoses hakkas hargnema tõde? Kes taipas esimesena juhtunut ja mis sellele järgnes? Teener röögib Oidipusele, et ei voola surnud vürsti verd Oidipuses. Isa sai ta kingiks, Oidipus leiti Kitaironi kaljult. Teenri käest tahab Oidipus tõe kätte saada. Oidipuse naine soovitab loobuda tõest, kust Oidipus pärineb .Teener räägib ,et laps anti tema kätte, ja ei sündinud ta kaugel Laiosest. Ta kogu tõe võib küsida oma naiselt, laps saadi temalt. Laps anti raugale surma saatmiseks. Millise karistuse valib omale oidipus. Miks? Vürst võttis oma surnud naise rüült kuldsed preesid ja puuris sisse enda silmadesse need ja mitu korda torkas, Rohkel veeres verd ta põskedelt alla. Teebalaste ette tahab viia end ja ennast välja saata. Liiga ränk on see koorem talle .Ta soovib lõigata läbi kõik sidemed väljaspool maailmaga. Andke hinnang teosele. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat
märkas ta oma käel gangreeni märke ja ta lõikas oma käe otsast. See pandi soolveetünni ning randudes tehti sellele kirst ja matused. 2) ???? Oli sügis ja päike sillerdas taevas. Üks umbes 40 aastane, välimuselt vaevas, väsinud ja vana, astus aiast sisse. Talle tuli ukse peale vastu tema kõhn, kondine naine. Talus oli aset leidmas üks kurb sündmus nimelt naise isa oli suremas. Ta oli juba tükk aega olnud sellises seisundis, et ei liiguta ega räägi. Preester ennustas raugale, et ta ei ela enam seda ööd üle. Nad hakkasid mõtlema matustele, mees lubas minna linna inimesi matustele kutsuma ja naine pidi samal ajal küpsetama. Kui naine süüa tegi, kõndis mööda linnapea ning naine ütles talle, et matused on laupäeval. Kui laupäeval külalised hakkasid saabuma, oli isa siiski veel elus. Kõik sõid ikkagi ja nautisid oma olemist. Järsku karjus üks talunaine, et mees oli lõpuks surnud. Nii otsustati matused pidada esmaspäeval
neile teed annaks. Meeste vahel oli tekkinud tüli ja vihahoos Oidipus tappis nad. Kuniganna Iokates rahustas Oidipust öeldes et ennustused ei vasta alati tõele. Ühel päeval saabus kuningalossi karjasest rauk, kel olevat Oidipusele sõnum edasi anda. Rauk tuli Korintosest Oidipust teavitama, et tema isa, kuningas Polybos oli loomulikku surma surnud. Suur oli Oidipuse rõõm, kuna see tähendas, et oraaklilt saadud ennustus ei pidanud paika. Siiski ütles ta raugale, et Korintosesse ei saa ta naasta hirmu pärast, et täitub ennustuse teine pool mis ütles et ta heidab ühte oma emaga. Rauk seletas, et hirmuks pole põhjust , kuna Oidipus polevat kuningas Polybose ja kuninganna Periboia poeg. Karjusest rauk oli saanud ta Teeba karjuse käest imikuna ning andnud kuningaperele kasvatada. Kuuldes neid sõnu andis Oidipus käsu üles otsida teine karjus, et temalt kuuldu kohta kinnitust saada.
ning siis juba lahkus solvunult ning vihahoos majast. Alli tegelaskuju ei kehtestanud ennast piisavalt ning Rauk kandis hoolt selle eest, et see tõepoolest nii oleks. Kord mehega pahuksis olles ei jäänud tal tähelepanu saamiseks muud üle kui üks taldrik põrandale kildudeks loopida. See tuli niivõrd ootamatult, et vähemalt mind ümbritsenud pealtvaatajad korraga võpatasid või ahhetasid. Tundus, nagu see polekski Raugale ette kirjutatud olnud, vaid teda tabas seoses rolli sisseelamisega niivõrd võimas hetkeemotsioon, et selle ajendil toidunõu põrandale lajatas. Paneb ikka tõeliselt imestama, kui loomulikud suudavad näitlejad kellegi teise rollis olla. Kui lavale ilmus Martini ja Alli poeg Tanel, tabas mind äratundmisrõõm. Nimelt oli poisi rollis Tanel Ting, Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane. Oma esimese ülesastumise kohta kutselises teatris tegi Tanel lausa hämmastavat tööd
(jaatava) ja negatiivse, ehk eitava (i.k positive vs privative) vastandumise mudel. Kuni 18. sajandi lõpuni (so kuni elu kui sellise defineerimiseni) sobis elu-surma võrdlemiseks neist viimane. Aristoteles kirjeldas positiivseid ja negatiivseid vastandumisi mh sellisel moel, et neid saab inimese elu ja tervise kaudu illustreerida. Oluline oli, et nö positiivsed tunnused said muutuda negatiivseks, vastupidi aga mitte (hambutule või kiilaspäisele raugale ei kasva tagasi hambaid ega juukseid). Niisiis näikse ,,loomulik" eluring olevat olnud üheks mudeliks, mille kaudu kõnesolev vastandumissüsteem kujundlikuks sai. Oluline on siinkohal veel see, et nö positiivse poole pealt (so elu vallas) võis kaasa haaratud olla hulgem tunnuseid (nt, küsimus, mis iseloomustab elu, oli paljudele mõtlejatele erinev ning nad aktsepteerisid erinevaid lähenemisi nt, et peamine