Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma
hakkab järvevee hapnik juba varakult jääalustes protsessides vähenema. Õnneks oli üleeilseks jääkaane all veel vaid järve madalam lõunapoolsem ots, suurem osa järvest aga jäävaba. Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul ei suutnud veevaegust leevendada ka sügisesed vihmad. Maapind oli suvest saati sedavõrd kuiv, et sajuveed kadusid pinnasesse ega toitnud jõgesid ja kraave, mis vett järve toonuks." (Raudvere, 2006) Kõrge veetase ja selle tagajärjed On olnud ka vastupidiseid näiteid veetaseme kohta: "Võrtsjärve kaldale on kuhjunud mitme meetri kõrgused jäähunnikud, sest hiljutine torm pani järvel jää liikuma. Lisaks varajasele jääminekule on Võrtsjärve veetase jaanuari kohta äärmiselt kõrge, kirjutab Postimees. "Oleme valmis varsti Tartu üle ujutama," ütles naljaga pooleks Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. "Näete, Jõesuu on juba täiesti
tööstuspotentsiaali kasvu ning hakatakse ehitama uut kaubanduskeskust, sidemaja, pioneeride maja ja uusi elamuid. Kõnelejate hulgas oli ka veel teisi tähtsaid isikuid, kes igaüks kingib Võru linnale meene. Istungijärgul toimus ka asutuste ja ettevõtete autasustamine ning esmakordselt Võru linna ajaloos kuulutatakse välja ka linna aukodanikud. Istungijärgule järgnes lõbus kontsert, kus esinesid Võru juurtega tuntud muusikud.93 92 Kasesalu, H., Kriis, M. ja Raudvere, R. (14. august 1984. a.). Pidupäevad Võrus ja rajoonis. Töörahva Elu, lk 1-3. 93 Kasesalu, H. (28. august 1984. a.). Võru tähistas oma juubelit. Töörahva Elu, lk 1. 31 4. JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS Eesti on olnud nendel aegadel väga erinevas olukorras: 1884.aastal Vene keisririigi koosseisus; 1934.aastal iseseisev Eesti Vabariik ja 1984.aastal Nõukogude Liidu koosseisus.
Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub
annaabi.ee 
