ELU MUISTSEL ISESEISVUSAJAL Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus la...
26.08.2006 2. Aotäht, A., Võrtsjärve veetase langes selle mõõtmisajaloo madalaimale tasemele, Postimees. 05.09.1996 3. GLOBE kodulehekülg, http://www.globe.gov 4. Järvet, A., Ülevaade Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks, Tartu, 2002 5. Kohler,V., Jõed ja järved üha alanevad, Postimees.16.08.2006. 6. Kohler,V., Võrtsjärv ja Emajõgi muudkui auravad ära, Postimees.20.07.2006. 7. Liiklus.ee. 18.01.05 8. Mäemets, M., Ümber Võrtsjärve, Tartu, 2001 9. Raudvere, R., Järvi ohustab külm talv, Postimees. 16.11.2006 10. Saar, J., Emajõe vesi kerkis laupäeval rekordini, Postimees.31.01.2005. 11. Tamberg, I., Võrtsjärve tammi rajamisele eelnegu keskkonnamõjude hindamine, Keskkonnaministeerium, 2003 12. Veemajanduskava I etapp inimmõju, http://www.tartu.envir.ee/doc/ 13. Võrtsjärv, http://www.vortsjarv.ee 14. Võrtsjärve-Rannu-Jõesuu veetaseme hüdrograaf, http://www.emhi.ee/?ide=9,69,995 17
tööstuspotentsiaali kasvu ning hakatakse ehitama uut kaubanduskeskust, sidemaja, pioneeride maja ja uusi elamuid. Kõnelejate hulgas oli ka veel teisi tähtsaid isikuid, kes igaüks kingib Võru linnale meene. Istungijärgul toimus ka asutuste ja ettevõtete autasustamine ning esmakordselt Võru linna ajaloos kuulutatakse välja ka linna aukodanikud. Istungijärgule järgnes lõbus kontsert, kus esinesid Võru juurtega tuntud muusikud.93 92 Kasesalu, H., Kriis, M. ja Raudvere, R. (14. august 1984. a.). Pidupäevad Võrus ja rajoonis. Töörahva Elu, lk 1-3. 93 Kasesalu, H. (28. august 1984. a.). Võru tähistas oma juubelit. Töörahva Elu, lk 1. 31 4. JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS Eesti on olnud nendel aegadel väga erinevas olukorras: 1884.aastal Vene keisririigi koosseisus; 1934.aastal iseseisev Eesti Vabariik ja 1984.aastal Nõukogude Liidu koosseisus.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
